Eesti äriinglid sirutavad tiibu
Novembris külastas Eestit Euroopa ingelinvestorite assotsiatsiooni (EBAN) president Paulo Andrez. Ärilehele antud usutluses ütles ta, et Eesti on suurepärane paik, kuhu investeerida ja idufirmasid luua. Nüüd on veel tarvisvalitsuse süsti, et näidata ingelinvestoritele, et neil on ka riigi tugi. „Eelkõige on minu huvi see, et Eesti valitsus hakkaks siinsete inglite tegemiste kaasfinantseerijaks ja looks nendega ühise fondi," rääkis Paulo Andrez.
Andreze sõnul on palju neid, kes arvavad, et kusagil maailmas leidub investor, kes annab neile suure summa raha, ja ta saab kohe hakata suurt tulu teenima. Seejuures ise millegagi riskimata. „Ingelinvestorid vaatavad aga peamiselt kaht aspekti: idee potentsiaali ja sellega seotud riske. Potentsiaali oskavad paljud näha, kuid oskus näha seda, kas heast ideest ka tegelikult asja saab, on juba teine küsimus. Just riskide kaardistamine võib näidata kätte nõrgad kohad. Paljudest headest ideedest ei saa asja," rääkis Andrez.
Väga paljud ideed ei jõuagi ingelinvestorite lauale, need praagitakse juba enne välja. Ülejäänute puhul võib 20 äriplaanist saada rahastuse ainult üks. „Peamine õppetund on see, et selle asemel, et kulutada 80% ajast raha otsimisele ja 20% äriplaanile, selle täiustamisele ja läbimõtlemisele, peaks käituma teisiti. Kui mõtled 80% ajast äriplaanile ja riskidele siis on reaalsem ka rahastust saada," soovitas EBAN-i president.
„Eestil on suurepärane võimalus. Teil on kõrgelt haritud tööjõud, odavad rendipinnad ja palju ettevõtjaid, kes soovivad olla inglid. Portugalis (Andrezi koduriik - toim) ei olnud aastaid tagasi väga palju ingelinvestoreid ja valitsus suhtus kogu teemasse leigelt. Siis aga panid nad õla alla ja kõigile üllatuseks suurenes inglite arv hüppeliselt. Täna investeerivad inglid Portugalis rohkem kui riskikapitalistid."
Eesti inglite võrgustik loodi 2013. aastal. Täna on selles umbes 50 liiget. Teiste hulgas näiteks Allan Martinson, Heldur Meerits, Andrei Korobeinik ja Indrek Kasela. EstBAN korraldab üritusi, kus ettevõtted saavad teha kolmeminutilisi esitlusi. Seal tutvustatakse meeskonda, räägitakse tuludest-kuludest, turust ja äriplaanist. Ingelinvestorid kuulavad ja uurivad ning õhtu lõpuks võivad tekkida investorite kooslused, kes konkreetse idee ja meeskonnaga edasi tegutsevad.
Viimase kuue kuuga on Eesti inglite lauale jõudnud üle 160 idee, neist 70% Eestist. Inglid soovivad investeeringuid teha võimalikult kodu lähedale, aga idufirmad liiguvad üha rohkem üle piiride. Sinna, kus on nende turg ja võimalikud investorid. „Riik peakski siin panustama selleks, et muuta Eesti kui investeerimiskeskkond veel atraktiivsemaks," ütles EstBAN-i president Ivar Siimar.
EstBAN-i liikmeks saamiseks peaks inimesel olema huvi alustavate tehnoloogiaettevõtete ja kapitali investeerimise vastu. „Soovituslikult võiks vaba kapitali kõrge riskiastmega investeering olla umbes 100 000 eurot. Investeeringud algavad kuskil 10 000-20 000 eurost ühte ettevõttesse. Enamasti investeeritakse nii, et raha panevad kokku mitu investorit," ütles Siimar. Liikmeks astumiseks on vaja ka kahe liikme soovituskirja. Liikmemaks on 200 eurot aastas.
Ingelinvestori osalus ettevõttes sõltub Siimari sõnul sellest, kui kaugele on ettevõtja startup'i arendusega jõudnud. „Üldiselt on äriinglitel vähemusosalus, umbes 20-30%. Investeering on algfaasis 50 000-200 000 eurot. See on aga tõesti väga individuaalne," rääkis Siimar. Tema sõnul soovivad inglid ettevõttest väljuda kuni viie aasta jooksul. Tänapäeval ei ole see protsess aga lihtne ja nii venivad väljumised tegelikult pikaajalisemaks.
Ministeerium suhtub positiivselt
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna innovatsioonitalituse juhataja Marika Poppi sõnul suhtub ministeerium äriinglitesse hästi. Siiski ei saa veel kindlalt öelda, kas ja mil määral riik oma õla alla paneb. „Eesti äriinglite näol on tegu väga konstruktiivse seltskonnaga. Samas on siinne seltskond nooremapoolne, meie äriajalugu on lihtsalt nii lühike. Maailmas on äriinglid tihti pensionile läinud ettevõtjad, kel on aega ja ressurssi noorematega tegeleda. Seepärast ongi Eesti puhul oluline, et siin tegutsetaks grupina. Siis saab aega jaotada ja nooremad inglid saavad vanematelt näpunäiteid. Võidavad kõik. Lõpuks ei kajastu kasu ju pelgalt ingelinvestori pangaarvel, kogu tegevus on kasulik ka ühiskonnale," ütles Popp.
