Eesti avalik sektor kaotab riigivara müümisel suuri summasid

Riigivara müümisel kaotab Eesti avalik sektor ainuüksi ebatõhusa enampakkumisviisi tõttu ligi poole vara müügihinnast, näitab osta.ee enampakkumiste analüüs.

Enamik riigiasutusi realiseerib riigivara kirjaliku enampakkumise teel, kus pakkumised esitatakse „pimesi". Eesti maavalitsuste 12 kuu enampakkumiste analüüs näitas, et realiseeritav väikevara (mis enamasti koosneb olmetehnikast ja elektroonikast) läheb müügiks keskmiselt 80% madalama hinnaga, kui elektroonilises oksjonikeskkonnas Osta.ee.

„Kirjaliku enampakkumise üks peamisi puudusi on väike pakkumiste arv, sest pakkumised esitatakse pimesi, konkureerivaid pakkumisi nägemata ja ülepakkumiseks samuti võimalust pole," rõhutas Osta.ee portaalijuht Gunnar Valge. „Seetõttu ei jõua üldjuhul lõpphind turuhinnani."

Kui Valge sõnul moodustavad suure osa riigiasutuste realiseeritavast varast väga erinevas seisukorras kasutatud sõidukid mille turuhind kõigub seisukorrast sõltuvalt väga palju, siis näiteks olmeelektroonikaseadmete turuhind avatud oksjonil on üsna täpselt prognoositav. „Kui üks mündikogu läks kaubaks praktiliselt turuhinnaga, siis näiteks foto-videotehnikast pidi riik loobuma mõnikord vähem kui poolega turuhinnast," märkis Valge.

Kasutatud sõidukite puhul on võrdlemiseks nö õiglast turuhinda raske määrata, kuna see sõltub lisaks sõiduki margile ja vanusele väga palju tema reaalsest seisukorrast. „Samas laekus maavalitsuste kirjalikele enampakkumistele viimase 12 kuu jooksul keskmiselt 1-3 pakkumist auto kohta, oksjonid automüügiportaalides toovad sageli üle 30 pakkumise," rõhutas Valge. „Seegi lubab arvata, et lihtsalt arhailise enampakkumisviisi tõttu loobub riik varast märgatavalt alla turuhinna."

Riigiasutuste kirjalike enampakkumiste puhul tuleb kuludesse arvestada ametnike töötunnid, kes peavad oksjonid välja kuulutama, korraldama ja lõpuks pakkumised protokollima.

Valge kinnitusel on edumeelsemad riigi- ja omavalitsusasutused, nagu Viljandi linn ja Harju maavalitsus, viimasel ajal ka Tartu ja Rakvere linnavalitsused, asunud kasutama maksumaksja jaoks tõhusamaid viise vara realiseerimiseks, korraldades enampakkumisi elektroonilistes oskjonikeskkondades. Samas on näiteks maksu- ja tolliamet ning politsei- ja piirivalveamet korraldanud riigi jaoks oluliselt tulusamaid elektroonseid oksjoneid juba üle kümne aasta.