Eesti e-poed ei ole endiselt teinud kauba tagastamist lihtsaks, sest kardetakse massilist tagasi saatmist
E-kanalitest mõne toote või teenuse tellimisega on kokku puutunud tervelt 85% üle 15-aastasest Eesti elanikkonnast ja seejuures pea pool elanikkonnast on e-kaubandusega kokku puutunud viimase kuu jooksul. See näitab selgelt e-ostlemise kiiret kasvu ning seda eriti viimasel ajal. E-kaubanduse liidu tegevjuhi Tõnu Väädi sõnul on aga Eestis on ebatäpne riiklik statistika, kus statistikaamet järjekindlalt küll näitab 10-12% kasvu, kuid liidu enda hinnangul on kasvud e-kaubanduses aga vähemalt 20-25 protsenti.
"E-äri arendamine on lähiaastate perspektiivis kaupleja jaoks muutumas väga kriitiliseks- ilma sinna panustamata on tulevikus raske müügimahte säilitad ja võib-olla isegi, et üldse konkurentsis püsida,"ütles Väät.
Miks siis ikkagi eestlased veel päris e-kaubanduse usku läinud ei ole?
Peamine „mitte e-ostlemise" põhjus on usaldamatus, liigsete andmete nõudmine, kauba ebameeldiv tagastusprotsess.
Eesti e-poodides puuduvad massiliselt just tagastusõigused ning tagastamist ei ole tehtud lihtsaks - kardetakse, et see suurendab tagastamist. "Samas selgus hiljutise DPD uuringu tulemusena, et Eesti on ühe väiksema kauba tagastamise protsendiga riike ning riikides, kus on tarbijale ostlemine tehtud turvaliseks ja tagastamine hõlpsaks, on tagastamised küll 2-3 korda suuremad, aga ostude ja eriti kordusostude arvud 5-10 korda suuremad," rääkis Väät. "Mis tegelikult tähendab, et mida parem kliendikogemus ja turvalisem ost, seda rohkem ostad."
Hiljuti tarbijakaitseameti poolt läbiviidud 65 e-poe kontrolli läbis puhtalt vaid üks e-pood ning 10st 9 e-poodi peavad kõvasti vaeva nägema e-kaubanduse liidult "Turvalise Ostukoha" märgise saamiseks (Eestis kannab 101 e-poodi "Turvalise Ostukoha" märgist). Peamised puudused on taganemisõigustes, ettevõtte andmetes, selges vastamise ajas, tarnes. Füüsilise poe tegemisel oleks mõeldamatu poolik remont, kassasüsteemi mitte töötamine, teenindaja puudumine või tagaruumis hoidmine.
