Endise nimega Õllekunsti OÜ ja hiljuti nime Põhjala Brewing AS nime kandma asunud firma turustab enda toodetud õlut Põhjala kaubamärgi all. Lisaks toovad nad sisse Norras toodetud Lervigit ja Saksamaa Stone'i.

Ettevõte kirjutab oma aruandes, et 2016. aastal suurenes oluliselt ekspordi osakaal, mis moodustas 55% kogu müügist. Suuremad turud olid Soome, Prantsusmaa, Holland, Saksamaa ja Itaalia. Õlu rändab aga ka näiteks USAsse, Venemaale ja Hiinasse. Läbirääkimised olid pooleli koguni Costa Rica ja Lõuna-Korea distribuutoritega.

Ettevõte nendib, et kuna Eestis kasvab konkurents märgatavalt, siis on ekspordil osakaalu kasvu oodata ka 2017. aastal. Firma keskmine töötajate arv oli 10, juhatuse liikmeid oli ja on neli.

Arusaamatus maksuametiga

Põhjala Brewing AS oli esimene väikeõlletootja Eestis, kes ületas 300 000 liitri tootmismahu piiri. Eestis tähendas see veel hiljiti seda, et sellega lõppeb väikepruulikodadele kehtiv aktsiisisoodustus. Seaoses sellega maksis firma alates oktroobrikuust toodetud ja turule toodud toodangu eest täisaktsiisi. 2017. aasta jaanuaris võttis nendega ühendust maksu- ja tolliamet ning nõudis tasumist ka esimese 9 kuu toodangu pealt, väites, et väikepruulikoja piiri ületamine tõi kaasa soodustuse kadumise terve kalendriaasta toodangule. 2017. aasta jaanuaris tuli teade maksuametilt ning nad nõudsid, et firma maksaks täisaktsiisi veel üheksa kuu ehk terve aasta eest.

Algselt kirjutas Ärileht, et firma ja maksuameti vahel on algamas kohtukaasus. Põhjala Brewer AS juht Enn Parel kommenteeris aga, et hiljuti kutsuti ta maksuametisse ning kohtuasja ei tule.

„Maksuametiga saime me kokkuleppele. Neilt tuli nõue ja meie vastasime ja põhjendasime, miks me seda täita ei kavatse. Sel ajal ei olnud õigusselgust. Küsisime juba 2016. aasta maikuus, et mis siis saab, kui me mahupiiri ületame. Pool aastat ei osanud nad meile vastata. Peale majandusaasta aruande esitamist võtsid nad ühendust ja kutsusid mu välja," rääkis Parel.

Nad ütlesid, et ehkki nende käsitlus jääb samaks, siis ei hakata firmalt maksusummat nõudma. Põhjendus oli, et nende maksekäitumine oli olnud eeskujulik. Pareli sõnul öeldi neile, et nad on ok-id kutid. Võimalik, et maksuamet ei soovinud lihtsalt maksumaksja raha raisata.

Nüüd on ka õiguskindlus olemas, sest vastu on võetud otsus, et aktsiisisummat hakatakse arvestama eelneva mitte jooksva aasta pealt.

„Meil ei ole maksuametile pretensioone. Tahaks neid hoopis tunnustada. Nad käitusid väga mõistlikult. Tundsin, et nad näitasid üles head tahet," kiitis Parel.

Väikeõlletootjad said teisegi võidu. Aktsiisisoodustusepiir tõsteti 300 000 liitri pealt 600 000 liitrile. Laual oli ka 1,2 miljoni liitri jutt, aga arvestades tänaseid suundumisi alkoholipoliitikas ei olnud see veel reaalne. Euroopa Liit lubab väikeõlletootjaks pidada isegi kuni 20 miljonit liitrit õlut aastas tootvat firmat. Lätis on see piir näiteks 5 miljoni peal.

Pruulikoda plaanib laienemist

Pruulikoda loodab, et kui käsitööõlle hind langeb, siis jõuavad väikeõlletootjad turuosalt 5% peale, täna on see Eestis veel alla 1%. Viis protsenti tähendaks 6-7 miljonit liitrit. Hinnalangus peaks tulema läbi mastaabiefekti ehk tootmismahu suurenemise.Nad loodavad ka, et aktsiisitõus ei jõua lõpptarbijani.

Ärilehtki on kirjutanud sellest, et Põhjala Brewing AS plaanib tootmisvõimsust neljakordistada. Plaanis on osta uued pruulimis- ja pakkimisseadmed. 2016. aasta novembris sai firma PRIAlt mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse, 500 000 eurot. See makstakse välja abikõlbulike investeeringute toestamisel 2 aasta jooksul. Tänaseks on firmal seadmete tarneleping sõlmitud ning nende oodatav kasutuselevõtmise aeg on 2018. aasta keskpaik.

Suurepärane aasta

Eesti suurima väikeõlletootja aasta oli väga hea. Kui 2015. aastal oli müügitulu 1,158 miljonit eurot, siis 2016. aastal kasvas see 1,772 miljoni euroni. Üle-eelmise aasta 38 400-eurose kasumi asemel vaatas nüüd vastu lausa 206 700 eurot.

Kui Eesti osa müügitulus on isegi veidi kahanenud, siis ekspordi kasv on selge. Teistesse Euroopa Liidu riikidesse müüsid nad 2015. aastal 320 000 euro eest, aasta hiljem aga juba 847 000 euro eest. Märgatav kasv on ka Venemaale ja mujale väljapoole Euroopa Liitu mineva müügi osas.

Firmal on laenukohustusi veidi üle 573 000 euro.

Ettevõtte üliedukast aastast annab kinnitust seegi, et kui varem oli neil jaotamata kasumi real vaid veidi üle 22 000 euro, siis nüüd on seal ligi 229 000 eurot. Käibevahendeid on neil samal ajal 539 000 euro eest.

Kui Õllekunsti OÜ juhatuses olid Enn Parel, Gren Noormets, Peeter Keek ning IT-ärimees ja investor Tiit Paananen, siis Põhjala Brewing ASi juhatusse on jäänud vaid Parel ja Keek. Paananen ja Noormets on nõukogus.