Eesti ekspordib maailma suuruselt kolmanda majandusega riiki väga vähe

Vaatamata Eesti ambitsioonidele suurendada kaubavahetust ja muid majandussuhteid Hiinaga, on meie eksport sellesse, pärast EL-i ja USA-d maailma suuruselt kolmanda majandusega riiki, jätkuvalt väga tagasihoidlik, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Kaupade eksport Hiinasse moodustab Eesti selle aasta kaupade ekspordist vaid 1,2 % ning meie välisinvesteeringud Hiinasse on samuti väga väikesed. Ühest küljest pakub see suur Aasia turg suuri võimalusi, aga samas peidab endas ka üha kasvavaid riske ja väljakutseid, millega tuleks kindlasti arvestada.

2013. aasta lõpus teatas Hiina kompartei, et annab turujõududele majanduses olulise rolli, mis andis lootust, et valitsus vähendab oma sekkumist ettevõtlusesse, kaubandusse ja finantssektorisse. Kahjuks näitab praktika, et valitsus on turumajanduse suhtes ikkagi väga skeptiline. Valitsusel on jätkuvalt majanduskasvu eesmärk (praegu 7%, eelmisel aasta 7,5%), milleni ta iga hinna eest püüab jõuda. Sellele vaatamata on Hiina majanduskasv aeglustumas.

Ettevõtete investeeringute ja ka laenude kasv on kiiresti aeglustunud. Alates möödunud aasta novembrist on keskpank alandanud intressimäärasid juba neljal korral ning samal ajal on vähendatud ka pankade kohustusliku reservinõudeid. Paraku ei ole see andnud soovitud efekti majandusaktiivsusele ja laenukasvule. Hiinas on varipanganduse mõju laenudes olnud väga suur. Kuna keskpank on varipanganduse laenutegevust oluliselt piirama asunud, avaldab see kogu laenumahule olulist mõju.

Küsimus ei ole vaid võla suuruses

Samuti on vähe tõendeid selle kohta, et madalamad intressid oleksid toetanud kasumlikke investeeringuid reaalmajandusse. Suur osa laenudest läheb Hiina kurikuulsatesse riigiomanduses olevatesse ettevõtetesse ning suurtesse infrastruktuuri projektidesse. Hiina ettevõtete võlgnevus on viimase 5 aastaga oluliselt kasvanud ning see pigistab nende kasumeid. 

Küsimus ei ole aga ainult võla suuruses. Probleem on pigem selles, et kuigi valitsus on lubanud vähem turgu sekkuda, päästab ta pidevalt ebaefektiivseid, peamiselt riigiomanduses olevaid, ettevõtteid pankrotist ning suurendab sellega riske majanduses. Möödunud aastal toimunud tugev kinnisvarahindade korrektsioon paistab praeguseks olevat küll stabiliseerunud, kuid varasemate aastate riigipoolse üleinvesteerimise tõttu ei ole ka selles sektoris riskid kuhugi kadunud.

Hiina lõdvem rahapoliitika suurendas järsult kapitali paigutamist aktsiaturgudele. Juuni alguseks tõusis aktsiaturg aastases võrdluses 129 % ning selle aasta algusest oli tõus üle 50%. Hiljutine Hiina aktsiaturgude järsk langus ei avalda tõenäoliselt otseselt suurt või süsteemset mõju selle riigi reaalmajandusele. Hiina ettevõtted finantseerivad ennast üsna tagasihoidlikult kapitaliturgude kaudu, pigem tehakse seda läbi pangandussektori või ka omavahenditest ning suhteliselt väike osakaal Hiina elanikest tegutseb aktiivselt aktsiaturul. Samas võib selle mõju kanduda rohkem tooraineturgudele ning ettevõtete ja tarbijate kindlustundele. Samuti võib Hiina peamiste aktsiaturgude hiljuti loodud side Hong Kongi omaga suunata negatiivse mõju ka teistele turgudele.

Majanduse struktuur muutumas

Hiina valitsus on aga väga huvitatud kasvavast aktsiaturust, et vähendada ettevõtete rahastamisel panganduse osakaalu, meelitada riiki välisinvestoreid ja tugevdada jüaani rolli rahvusvahelises kaubanduses. Viimase aktsiaturulanguse peatamiseks sekkus riik taas väga ulatuslikult, lubades enam kui 1400 suuremal ettevõttel kauplemine peatada, piiras aktsiate müüki ning toetas turgu ligikaudu 5 triljonit jüaaniga (730 miljardit eurot).

Hiina majanduse struktuur on muutumas. Tööstustoodangu kasv on oluliselt aeglustunud, mistõttu on vähenenud ka nõudlus investeeringute ja toorainete impordi järele. Hiina on muutumas ise üha suuremaks terase ja alumiiniumi eksportijaks. See on üheks põhjuseks madalamatele toorainehindadele maailmaturul. Tööstustoodangu kasvu aeglustumise kõrval on teenustesektor aga tugevam olnud ning selle panus Hiina majanduskasvu on suurenemas.

Vaatamata Hiina valituse lubadusele sekkuda vähem majandusse ja anda turumõjudele suurem roll, jääb tõenäoliselt riigi tugev käsi majanduses toimimisel alles, mis võib aga tasakaalustamatust suurendada.