Eesti elanikud soovivad napsimüügi piiramist

Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel peab ligi 85 protsenti küsitlusele vastanud inimestest joomist Eestis liiga suureks, mistõttu soovitakse peamiselt alkoholi müügi piiramist.

Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul on küsitletute näol tegemist tõenäoliselt mõõdukate alkoholitarbijatega. Küsitluse andmetel ei poolda 63 protsenti küsitletuist riigi liiga liberaalset alkoholipoliitikat.

Praeguse liberaalse alkoholipoliitika jätkamist pooldab 24 protsenti küsitletutest.

39 protsenti küsitletutest leiab, et alkoholi tarbitakse liiga palju ning 45 protsenti, et tarbitakse palju. Vaid 9 protsenti vastanutest arvas, et tarbitakse mõõdukalt.

Vähest alkoholitarbimist riigis ei nimetanud ükski küsitletutest.

80 protsenti inimestest pooldab alkoholi müügi keelustamist kioskites ja 69 protsenti keelustamist tanklates. Avaliku elu üritustega alkoholi mitte propageerimist pooldab 79 protsenti inimesi ja 70 protsenti pooldab alkoholi reklaami üldist keelustamist.

Alkoholi hinna tõstmisega tarbimise piiramise eesmärgil oleks nõus 13 protsenti ja kange alkoholi riigi poolt monopoliseerimist pooldab 60 protsenti vastanuist.

Josing ütles, et uuringu tulemusel võiks tekkida ühiskondlik diskussioon, kas Eesti peaks senise liberaalse alkoholipoliitikaga jätkama. "Eestil ei ole tegelikult riiklikku alkoholipoliitikat ja kindlaid riiklikke eesmärke alkoholi aktsiisipoliitikas näha ei ole," märkis Josing.

Suure salaturu mahu, noorte liigse alkoholitarbimise ja alkoholi mõjul toime pandud kuritegevuse taustal ei kiida konjunktuuriinstituudi uuringu andmeil Eesti laiem avalikkus nii liberaalset alkoholituru korraldust heaks.

Alkoholi aktsiisipoliitika pole lähtunud mitte riiklikust alkoholipoliitikast vaid riigieelarve täitmise vajadusest. Eelmisel aastal korjas riik alkoholiaktsiisina üle miljardi krooni ja see moodustab riigi eelarvest kolm protsenti.

2001. aastal suurenes Eestis alkoholi siseturumaht: suurenes tootmine, eksport, import ja tarbimine. Arvestades ka illegaalse alkoholi tarbimist, ulatus absoluutalkoholi tarbimine mullu 9,4 liitrini ühe elaniku kohta.

Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus vähenes 2001. aastal, moodustades hinnanguliselt 30-35 protsenti viinaturust. Riigieelarvesse jäi 2001. aastal illegaalse alkoholi kaubanduse tõttu laekumata hinnanguliselt umbes 185 miljonit krooni aktsiisimaksu ja ligi 65 miljonit krooni käibemaksu.