Eesti Energia annab aru: miks ikkagi on vaja hinda tõsta
Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive selgitas, et vajadus põlevkivi ja elektrienergia tootjahinna analüüsimiseks ning uute hindade kehtestamiseks tekkis kolmel põhjusel: “Suurimad mõjutajad on keskkonna-, saaste ja ressursitasud, mis alates viimasest hindade korrigeerimisest 2009. aastal on kasvanud keskmiselt 20% aastas. Teine mõjutaja on investeeringud põlevkivi kaevandamise tehnoloogiasse ja elektri tootmisse, sh väävlipüüdmisseadmete paigaldamisse Narva elektrijaamades. Kokku teeb see 220 miljoni euro ulatuses investeeringuid, mis ei kajastu praeguses elektri hinnas. Kolmas mõjutaja on keeld kasutada erimärgistatud diislikütust põlevkivi ratastranspordil, mis tõstab alates 2012. aastast kütuse hinda kaevanduste jaoks 43% ja põlevkivi transpordikulu kasvab 6 miljonit eurot aastas,“ selgitas Liive.
Kuna suletud turu hind on kulupõhine, peavad kõik elektri tootmiseks tehtud kulutused peegelduma ka kliendi hinnas. Taotlused on Konkurentsiametile esitatud selleks, et amet analüüsiks eelmisest hinnamuutusest alates muutunud kulutusi ning annaks oma kooskõlastuse uuele kulutasemele vastavale hinnale. Konkurentsiamet kooskõlastab elektrienergia kaalutud keskmise hinna, mille alusel arvutab Eesti Energia elektripakettide hinnakirja.
Põlevkivi kehtiv hind on 10,55 eurot tonni kohta. Konkurentsiametilt taotleme põlevkivitonni hinnaks ilma transpordikuludeta 12,64 eurot ja koos transpordikuluga 13,28 eurot.
Praegu kehtib Eesti suletud turul ehk koduklientidele ja väikeettevõtetele elektri tootjahind 29 eurot megavatt-tunni kohta, mis tõuseks taotluse kooskõlastamise korral 2012. aastal 33 euroni megavatt-tunni kohta. Eesti avatud turul maksab täna elekter 55 eurot megavatt-tunni kohta.
Põlevkivi ja elektri tootjahind on sisendiks lõppkliendi elektrienergia hinnale, mistõttu muutub hinnataotluse kooskõlastamisel ka see. Kõrgem elektrienergia tootjahind mõjutab võrgukadude katteks ostetava energia kulu kaudu ka võrguteenuse hinda. Võrguteenuse kallinemise ja müügimarginaalide korrigeerimise koondmõju on lõppkliendile tagasihoidlik, hinnanguliselt 0,06 s/kWh kohta.
Taotluste kinnitamise puhul suureneks kliendi keskmine igakuine arve (mõju koguarvele ehk elektrienergia, võrgutasud, taastuvenergia tasu, elektriaktsiis ja käibemaks kokku) 2012. aastal ca 1,6 eurot. Levinuimas Kodu 1 hinnapaketis oleks hinnatõus 6%. Kodu 2, Kodu 3, Kodu 4 ja küttepaketi puhul suureneks igakuine elektrienergia arve 2012. aastal vahemikus 6,6% kuni 7,3%. Tegemist on hinnanguliste paketi keskmistega, täpne muudatuse mõju igale kodukliendile sõltub tema tarbimisest, öö ja päeva elektri osakaalust ning amprite arvust.
Liive rõhutas, et kõigis taotlustes teeb Konkurentsiamet põhjaliku ja sisulise analüüsi. „Konkurentsiamet on seadusega määratud elektrihinna regulaator, kes menetleb taotlusi ja sõltumatu analüüsi tulemusena selgub, milliseks kujuneb kliendi elektrihind 2012. aastal,“ sõnas Liive. Konkurentsiamet saatis Eesti Energiale kõigi kolme taotluste kohta lisaküsimusi, millele Eesti Energia lähiajal vastab.
Konkurentsiametil on aega taotlusi menetleda 90 kuni 180 päeva. Kui konkurentsiamet kinnitab uued hinnad, hakkavad muudatused vastavalt elektrituru seadusele kehtima kolme kuu pärast peale uute hinnakirjade väljakuulutamist. See tähendab, et uued elektrienergia hinnad jõustuvad kõige varem 1. jaanuaril 2012.
Alates 2013. aastast Konkurentsiamet avatud turu tingimustes enam elektrienergia hinda ei kooskõlasta. Võrguteenuse hinna kooskõlastamine jätkub ka peale elektrituru avanemist.
Lisainfo:
* Põlevkivi hinna muutmise vajadus
Põlevkivi tootmise hinna kuus suuremat kulukomponenti on: transpordi- ja töövahendid, lõhkeained, kütus, tööjõud, kulum ja maksud (sh keskkonnakaitselised).
"Ainuüksi keskkonnakaitselised maksud tõusevad 74% võrra, mis tähendab aastast lisakulu 15 miljonit eurot. Sellele lisanduvad transpordi- ja töövahendite kulu tõus 65%, mis lisab aastasele kulule 6 miljonit eurot ning kulumi kasv 44% - 6 miljoni euro võrra. Ligi 7 miljonit eurot (19%) tõuseb ka aastane tööjõukulu,“ ütles Eesti Energia Kaevanduste juhatuse esimees Veljo Aleksandrov. Ta toonitas, et võrdluses on tänase taotluse ja eelmise taotluse tootmiskulu hinna kehtestamise aluseks olnud näitajad.
Üks suurimaid mõjutajaid on ka keeld kasutada erimärgistatud diislikütust põlevkivi kaevandamisel, mis tõstab alates 2012. aastast võrreldes käesoleva aastaga kütuse hinda 43% ja põlevkivi transpordikulu kasvab 6 mln eurot aastas.
Viimati muudeti põlevkivi hinda konkurentsiameti otsusega 29.09.2008, millega kinnitati 8,37 MJ/kg kütteväärtusega põlevkivi piirhinnaks koos transpordikuluga 10,552 EUR (ilma transpordita 9,945 EUR) tonni kohta. 01.01.2009 kehtima hakanud piirhind on püsinud tänaseni.
„Vaatamata kiirele sisendhindade kasvule oleme suutnud siiamaani tänu suurtele tootmismahtudele olemasoleva piirhinnaga majandada, ning samas ka oma tegevuskulusid 19% võrra alandada. Tänaseks on muud kulud aga niipalju tõusnud, et sama hinnaga jätkata ei ole võimalik,“ selgitas konkurentsiametile uue hinna kinnitamise taotluse esitamise põhjust.
„Mahtude muutuse ning kulubaasi jätkuva kasvu tingimustes, sh erimärgistatud diisli kaotamine, olime sunnitud pöörduma konkurentsiameti poole taotlusega kinnitada alates 01.01.2012 põlevkivitonni hinnaks 12,64 EUR (koos transpordikuluga 13,28 EUR),“ sõnas Veljo Aleksandrov.
* Narva elektrijaamade elektri tootjahinna muutmise vajadus
Narva elektrijaamade tootjahind on vastavalt Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud hinnavalemile kulupõhine ja peab sisaldama elektritootmisega seotud kulusid vastavalt tegelikele kuludele. Viimane elektrihinna muudatus toimus 2009. aasta augustis, siis langes elektri hind 6,4%.
Käesolevaks ajaks:
- on oluliselt kasvanud keskkonnatasude tariifid. Alates viimasest hinnatariifi kehtestamisest 2009 aastal kasvavad keskkonnatasud 2012 aastaks 37%. Praegu kehtivas elektrihinna tariifis on keskkonnatasude kuluks kinnitatud 1,19 eurot MW kohta, kuid alates 2012. aastast suureneb keskkonnatasude osakaal elektri hinnas 1,63 euroni MW kohta;
- oodatav põlevkivi hinna tõus kasvatab elektrienergia tootjahinda 28%;
- tootmisvõimekuse säilitamiseks on Narva elektrijaamad investeerinud väävlipuhastusseadmete paigaldamisse 119 miljonit eurot;
Narva elektrijaamade juhtimisstruktuuri muutmise ning kulude optimeerimise tulemusena langesid ettevõtte püsikulud 8 miljonit eurot, mis langetas elektritootja hinda -12%, kuid see ei kompenseeri teiste kulude kasvu.
„Lisaks keskkonnatasude tõusule mõjutavad Narva elektrijaamade hinda ka elektritootmisesse tehtud investeeringud. Viimasest hinnamuutusest alates on oluliselt kasvanud elektritootmise keskkonnamõju vähendamiseks tehtud investeeringute maht, eelkõige väävlipuhastusseadmete paigaldamine neljale plokile. See investeering on Eesti jaoks määrava tähtsusega, sest võimaldab Narva elektrijaamadel säilitada olemasolevad tootmisvõimsused ka pärast Euroopa Liidu väävliheitmete piirangu jõustumist. Vanadele energiaplokkidele filtrite paigaldamine on suurim investeering Eesti põlevkivitööstusesse peale uute keevkihtkatelde ehitust,” sõnas Eesti Energia Narva Elektrijaamade juht Tõnu Aas. Väävlipuhastusseadmete paigaldamise kogumaksumus on 119 miljonit eurot ja selle tulemusena vähenevad nende plokkide väävliheitmed välisõhku viis-kuus korda. Väävlipuhastusseadmed peavad olema töös aastaks 2012.
* Elektrienergia müügimarginaalide muutmise vajadus
Elektrienergia hinnas taotleb Eesti Energia ka bilansienergia ülekulu kompenseerimist. Bilansienergia kulu on Eesti Energia jaoks mittekontrollitav kulu, mille üle- või alakulu kuulub korrigeerimisele. Bilansienergiat ostab või müüb Eesti Energia, kui suletud turu tarbimine jääb alla või ületab etteostetud elektri kogust. Bilansienergia hind põhineb Konkurentsiameti metoodikal ja hinda arvutab Elering.
Bilansienergia korrigeerimise ja võrguteenuse kallinemise mõju on lõppkliendile tagasihoidlik, hinnanguliselt 0,06 s/kWh kohta.
