„Viimasel kahel aastal kasvasid keskkonna-, saaste ja ressursitasud keskmiselt 20% aastas, kuid põlevkivi ega elektri hinda ei ole seoses sellega muudetud. 2012. aastal kasvavad keskkonnatasud veel 20 protsenti, mis tingib vajaduse viia põlevkivi ja elektri hinnad kasvanud kuludega vastavusse," sõnas Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik. Viimane elektrihinna muudatus toimus 2009. aasta augustis, siis langes elektri hind 6,4%. Kuna elektri hind moodustab kodukliendi elektriarvest ligi kolmandikku, langes kodukliendi keskmine elektriarve 3,6%.

Eesti Energia on viimasel kolmel aastal tõstnud märgatavalt põlevkivi kaevandamise ja elektritootmise efektiivsust ning saavutatud püsikulude kokkuhoid võimaldas vältida elektrihinna tõusu 2010. ja 2011. aastal. „Eesti Energia on panustanud oluliselt keskkonnamõju vähendamisse investeerides Narvas väävlipüüdmisseadmetesse, kasvatades tuha, killustiku ja aheraine müüki ehitussektorile, kuid maksude kiire kasv viib kokkuvõttes siiski kulude kasvuni," selgitas Kaasik.

Oluline mõju elektri hinnale on ka energia hinnatõusul. Suurima mõjuga on siin erimärgistatud diislikütuse kaotamine põlevkivi transpordil, mis tõstab kütuse hinda 43%. Lisaks on 2009. aastaga võrreldes on nafta hind tõusnud ca 150%, millel on mõju nii transpordikuludele kui elektrijaama kütusekuludele.

Kuna põlevkivi ja elektri tootjahind on sisendiks elektrienergia pakettidele ja võrgutasudele, muutuvad taotluse kinnitamisel ka lõpptarbija elektrienergia hinnad ja võrgutasud. Kõikide muudatuste tulemusena tõuseks taotluse kinnitamise puhul levinuimas Kodu 1 hinnapaketis elektritarbija keskmine igakuine elektrienergia arve 2012. aastal ca 1,6 eurot ehk ligi kuus protsenti.

Uued hinnad jõustuvad kõige varem 2012. aasta alguses. Alates 2013. aastast avatud turu tingimustes Konkurentsiamet enam elektrienergia hinda ei kooskõlasta. Võrguteenuse hinna kooskülastamine jätkub ka peale elektrituru avanemist.