Eesti Energia müüb VKG-le kolme aasta jooksul pea miljon tonni põlevkivi. Lepingu üksikasjad, kaasa arvatud toorme hind, jäävad poolte kokkuleppel konfidentsiaalseks.

„Oleme praeguseks kasutanud Estonia kaevanduse kirdeosas pea poolteist aastat täiustatud kamberlaava meetodit ja kaks aastat tagasi rajasime esimese maa-aluse settetiigi.

Tänu taolistele tehnoloogilistele lahendustele suudame põlevkivi kaevandada efektiivsemalt ja väiksemate keskkonnamõjudega ning meil on võimalus müüa seda ka teistele põlevkivisektori edendajatele. Usun, et kahe Eesti suurima põlevkivitööstuse edendaja koostöö on kogu valdkonna arengule igal juhul kasulik,“ sõnas Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.

Kontserni VKG juhatuse esimehe Ahti Asmanni sõnul on kokkuleppe sõlmimine eriti positiivne, sest peale põlevkiviettevõtete võidavad sellest nii regioon kui ka riik.

„VKG saab juba juunist taaskäivitada ühe seni toorme puuduse tõttu konserveerituna seisnud Kiviter-tehnoloogial töötava põlevkiviõlivabriku ning luua kümmekond lisatöökohta. Eesti Energia saab teenida kasumit kaevandamise ning riik keskkonnatasude ja suureneva ekspordikäibe pealt,“ lisas Asmann.

Vastavalt maapõueseadusele on Eestis võimalik aastas kaevandada kuni 20 miljonit tonni põlevkivi. Kaevandamismäär jaguneb vastavalt väljastatud kaevandamise lubadele nelja põlevkivi kasutaja – Eesti Energia, VKG, Kiviõli Keemiatööstus, Kunda Nordic Tsement – vahel.

Sõltuvalt tootmise võimalustest ja vajadustest on põlevkivi kasutajad omavahel ka varem põlevkivi ostnud ja müünud.

Eelmisel aastal suurendas põlevkivitööstus riigikassat 103 miljoni euroga, sellest 70% oli Eesti Energia ja 20% Viru Keemia Grupi panus. Ettevõtete vaheline koostöö aitab põlevkivitööstusel maksimaalselt panustada riigikassasse, tagades samas Eesti energiasõltumatust.