Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive sõnul oli kontserni majandustulemustele suurim negatiivne mõju elektrienergia müügist teenitud kulumieelse ärikasumi langusel, mille peamiseks põhjuseks olid Läti ja Leedu piiriületuskulud.

„Teise kvartali elektri börsihind oli võrreldes aastataguse ajaga oluliselt madalam. Hinnalanguse negatiivset mõju aitasid edukalt ohjata riskimaandamistehingud - hoolimata turuhindade märkimisväärsest langusest õnnestus elektri keskmist müügihinda kasvatada," selgitas Liive.

Riikidevahelise ülekandevõimsuse puudujääk on Liive sõnul tänu Estlink2 valmimisele oluliselt vähenenud. Eesti ja Soome hinnapiirkondades oli elektri hind teises kvartalis sama 98% tundidest. Kui möödunud aasta samal perioodil ületas Eesti elektrihind Soome oma 4,6 eurot MWh kohta, siis käesoleval aastal vähenes erinevus 0,2 euroni.

Liive märkis, et teises kvartalis paistis silma edukas põlevkiviõli müük. Aastate võrdluses kasvasid märkimisväärselt nii põlevkiviõli müügimaht (+108%) kui ka müügitulud (150%). Kokku müüs ettevõte 45 tuhat tonni vedelkütuseid, mis on 23 tuhat tonni enam kui eelmise aasta teises kvartalis. Põlevkiviõli toodang kasvas 54% ulatudes 57 tuhande tonnini.

Vedelkütuste müügitulu kasvas peamiselt suurenenud mahtude, aga ka edukate tuletistehingute toel 20 miljoni euroni.

Eesti Energia suurimad investeeringud läksid sarnaselt varasemale Auvere elektrijaama ning Elektrilevi jaotusvõrgu kvaliteedi parandamisesse. Kokku investeeris kontsern 57 miljonit eurot, millest ligi poole moodustasid Elektrilevi investeeringud. Uude Auvere elektrijaama investeeris Eesti Energia 12 miljonit eurot.