Eesti Energia juhid põhjendasid hinnatõusu
Hinnanguliselt saab eestlane päevapalga eest 250 kWh, rootslane 630kWh elektrienergiat.
Meedias on G. Oki poolt välja öeldud, et antud hinnatõus jääb mõneks ajaks (st. järgmiseks 3-4 aastaks) viimaseks, seega miks on vaja tõsta hinda nüüd ja kohe mitmeks aastaks ette? Inimestele oleks oluliselt vastuvõetavam, kui hind ei tõuseks täna 20 protsenti, vaid järgmise 4 aasta kestel igal aastal 5 protsenti (mis tegelikult annaks summaarseks hinnatõusuks 21,55 protsenti).
Selline võimalus tekib siis, kui Energiaturu Inspektsioon kehtestab ja rakendab reeglid, mis võimaldavad hinna väikeste sammude kaupa regulaarselt muuta. Täna neid reegleid pole.
Millised on kaod Eesti Energia ülekandevõrkudes? Kui suur (protsentides ja absoluutväärtusena) on vahe võrku antud energia ja lõppklientidele müüdud koguste vahel?
2002/03 majandusaastal olid kodumaised elektrienergia kaod nii põhivõrgus kui ka jaotusvõrgus kokku 15,6% ehk 1050GWh. Käesoleva majandusaasta elektrienergia kaod on eelduslikult 14.6 %. Seega vähenevad kaod kuue ja poole protsendi võrra. Absoluutväärtustes jõuab tarbijani 1015 GWh vähem elektrienergiat, kui võrku sisenenud.
Kas oma juba olemasolevate kasuminumbrite kõrguselt tõesti pole piinlik rahvale järjest uusi hinnatõusu põhjusi pastakast välja imeda?
Eesti Energia investeerib kogu kasumi. Lisaks on võetud 3,4 miljardit krooni laenu. Ka edaspidi tuleb iga aasta võtta veel lisaks kuuesaja miljoni kroonisele kasumile ligi 2 miljardit krooni laenu. Hinnatõus on vältimatu, kuna elektrimajandus ei saa töötada riski piiril.
Elektri enda kui toote hind ja võrguteenuse hind on struktuurilt identsed, sisaldades tariifi (s/kwh) ja nn peakaitsme ampritasu (elektrikütte hinnapaketis). Küsimused: 1) Kahe täiesti erineva toote hinna struktuuri identsus pole mõistetav. Palun selgitage, kuidas see on võimalik ja miks tariif (s/kwh) on nii toote kui võrguteenuse hindades just nii jaotatud nagu on?
Nii elektri tootmine kui ülekandmine põhjustavad nii muutuvkulusid, mis sõltuvad toodetud/ülekantud kogusest kui ka püsikulusid, mis kogusest ei sõltu. Elektri tootmisel näiteks on elektrijaama kapitalukulu, hoolduskulu, tööjõukulud jne püsikulud, kuid kütus ja keskkonnamaksud muutuvkulud. Elektri tootmisel on meil püsi- ja muutuvkulud enam vähem võrdsed. Elektri ülekandmise juures on põhiliseks muutuvkuluks elektri kadu liinides ning püsikulude osa on 75% juures.
EE on varasemalt kinnitanud, et elekter on konkurentsivõimeline küttevõimalus eramajadele. Nüüd aga tõstate juba mitmendat korda elektrikütte hinda keskmisest oluliselt rohkem. Milline on teie tänane sõnum: kas elektriküttest tuleb loobuda?
Ei tule. Kliendid, kelle jaoks on oluline esialgne madal investeering, mugavus ja puhtus, jäävad ka edaspidi kasutama elektrikütet.
Miks elektri kui toote hinnas sisaldub minu eramu peakaitsme läbilaskevõime suuruse järgi määratud ampritasu? Kuidas saab minu eramu peakaitsme suurusest üldse sõltuda elektri kui toote hind?
Ampri suurus määrab ära tarbimiskohas kasutatava elektrilise võimsuse. Energiasüsteem, sh liinid ja elektrijaamad ehitatakse vastavalt tarbijate jaoks vajaminevale võimsusele. Võimsuse tagamiseks tehtud kulutused ongi osa hinnast.
Kas ampritasu eraklientidele hakkab sõltuma faaside arvust? Paluks täpsustada, kuidas mõista ampritasu 3-faasilise (nn. tööstusvoolu) puhul, kas see nt 16A peakaitsme puhul tuleks siis 16 x 3 x 2=96 krooni kuus? Või on arvestus lihtsalt 16 x 2=32 kr kuu?
Sõltub küll. Kolmefaasilise ühenduse puhul on arvestus 16 x 2 = 32 krooni kuus. Ühefaasiline ühendus on kolm korda odavam. Ühefaasilise ühenduse puhul on arvestus 16/3 X 2 = 10,6 krooni kuus.
Miks on korteri püsitasu 20 krooni ja elektriga kütjal 16 krooni amper, st ca 40 korda kallim? Suurematel tarbijatel on tavaliselt hind odavam?
Elektri lõpphinna võrdlemiseks tuleb arvesse võtta nii püsitasud kui ka kilovatt-tundide tasud. Suurema tarbija jaoks elektri hind kokkuvõttes madalam. Korteri püsitasu on võrguühenduse kasutamise tasu, mis sisaldab kortermaja peakaitsme ampritasu ja mõõtmise kulutusi korteri ukse taga. Elektrikütte hinnapakett koos võrguteenusega sisaldab püsitasuna 2 krooni peakaitsme ampritasu ja 14,6 krooni elektrienergia võimsustasu.
Miks on taas vaja muuta Eesti Energia hinnapakette? Alles jõudsime vanadega harjuda.
Meil on väga kahju, aga see ei sõltu Eesti Energiast. Uus hinnastruktuur tuleneb elektrituruseadusest, mis jõustus 1. juulil 2003. Elektrituruseadus eraldab võrguteenuse ja elektrienergia.
Miks EE juhatus ütleb et hetkel subsideeritakse väiketarbijaid, kuid J. Reiljan (kuulub EE nõukokku) on öelnud ühes oma artiklis, et tegelikult EE ei subsideeri väiketarbijaid. Milline osapool valetab?
Väike elektritarbija ei kata tema võrguühendusele tehtud kulutusi ka peale hinnatõusu. Kuueteistkümne amprise peakaitsme ja 200 — kilovatt-tunnise kuutarbimisega elamu kohta teeb Eesti Energia kulutusi 2764 krooni aastas. Peale hinnatõusu maksaks klient Eesti Energiale 1872 krooni aastas.
Peale hinnatõusu kaob ristsubsideerimine erinevate pingetasemega tarbimiskohtade vahel.
Miks te ei räägi sellest, kui palju reostab põhjavett ja hävitab loodust põlevkivist elektritootmine?
Ligikaudu pool kõikidest investeeringutest on suunatud põlevkivi kaevandamisest ja põlevkivi põletamisest tekkiva keskkonnamõju vähendamisele. Põlevkivi kaevandamise käigus pumbatakse põhjavesi tagasi loodusse teda reostamata. Tõestuseks on näiteks kalakasvatus kaevandusest välja pumbatavas vees. Tegelikkuses kuivendatakse algselt liigniiskeid maid.
Kas põlevkivile on alternatiivi? Kui jah, siis millal seda alternatiivi kasutama hakatakse?
Täies mahus on põlevkivile alternatiiviks gaasist elektrienergia tootmine, tuumaenergeetika või kogu mahus elektri sisseost. Põlevkivi eelis on soodsam hind ja rahvuslik julgeolek.
Ma ei saa aru, kuidas saab meie pere elektri hind tõusta 27 krooni kuus, kui juba ainuüksi püsitasu hakkame maksma 50 krooni ja lisaks veel elektri kw/h hinna tõus? Millise matemaatilise tehte abil saan ma 27 krooni?
Kaheksakümmend protsenti Eesti kodutarbijatest hakkab maksma elektri eest keskmiselt 27 krooni kuus rohkem. Nende hulgas on inimesi, kes maksavad keskmisest vähem kui ka keskmisest rohkem. Kakskümmend seitse krooni kuus rohkem maksab näiteks korteri omanik, kes tarbib elektrienergiat 130 kWh kuus.
Uute tariifide järgi peaks ka Eesti Energia hakkama trahve maksma katkestuste pikenemise eest? Kas äikesega tekkinud katkestused liinile kukkunud puu tekitatud katkestused on trahvitavad? Mis on piirmäärad, kas nagu praegu 24 tundi linnas ja 3 ööpäeva maapiirkonnas?
Ühekordne elektrikatkestus nii linnas kui ka maal ei tohi ületada 24 tundi. Kui katkestus kestab rohkem, maksab Eesti Energia tulevikus trahvi. Äikese tõttu liinile kukkunud puu meid vastutusest ei vabasta.
Tarbin elektrit 3 kuu jooksul kuni 60 kw. Miks ma pean hakkama maksma lisatasu eimillegi eest? Sellele ei ole põhjendust, maksta tuleb ikka tegeliku tarbimise eest.
Te maksate selle eest, et Te saate tarbida elektrit Teie poolt soovitud ajal ja koguses.
Leping peaks olema eri poolte vaheline kokkulepe, aga lepingutingimusi Eesti Energiaga pole võimalik muuta. Kas seda saab ikka nimetada lepinguks?
Eesti Energia peab kõiki kliente kohtlema võrdselt ja mittediskrimineerivalt. Selle tulemuseks on ühesugused tüüptingimused kõigile. Me loodame, et uued lepingutingimused on klientidele vastuvõetavamad kui senised, sest need on lihtsamad ja lühemad ning Eesti Energia võtab endale suurema vastutuse.
