Eesti Energia keeldub kahju hüvitamast

Eesti Energia keeldub alajaamade rüüstamise tagajärjel tekkinud kahjusid tarbijatele hüvitamast, viidates vääramatule jõule.

Tänavu septembris ja oktoobris tabas Eesti Energia alajaamu Tallinnas rüüstamislaine, kui vask- ja alumiiniumi varastanud vandaalid tekitasid elektrikatkestusi ja pingekõikumisi. Elektrienergia ülepinge lõhkus hulgaliselt koduelektroonikat, põhjustades tarbijatele tuhandeid kroone kahju, kirjutab Postimees.

“Käis kärakas ja elekter läks ära,” meenutab Ravi tänaval elav Peeter Randoja, kelle kodus purunes mikrolaineahi. Samas majas elaval Pärtel Tõnsbergil said kannatada põrandalamp, arvutikõlarid, modem ja arvuti kõvaketas. Kõige parandamiseks kulus kokku ligi 1700 krooni. Sarnased kahjud tabasid Tõnsbergi sõnul ka teisi selle alajaama tarbijaid.

Eesti Energia tütarettevõte OÜ Jaotusvõrk keeldus aga tekitatud kahjude hüvitamisest, soovitades elektritarbijatel oma kahjunõuetega hoopis politseisse pöörduda. Võrguettevõtja ei vastuta lepingu rikkumise eest, kui rikkumine tulenes asjaolust, mida ei saanud objektiivselt ette näha, ära hoida või kontrollida, põhjendas firma.

“See on kliendile näkku sülitamine,” leiab kodumasinate remondi peale 1100 krooni kulutanud Peeter Randoja. “Sellist käitumist oma klientide suhtes võib endale lubada vaid monopoolne ettevõte.”

Ülepingest 1600 krooni kahju saanud Marge Hendriksoni sõnul tekib küsimus, mille eest energiafirma üldse vastutab. “Eks nad kasutavad ära tarbijate ebakindlat positsiooni, sest paljud ei hakka mõnesaja krooni pärast kohtusse pöörduma,” leiab Hendrikson, kes ise plaanib kahjutasu nõudega kohtusse siiski pöörduda. “Kahjuks pole mul elektritarbijana Eesti Energia kõrval teist valikut.”

Paljud tarbijad on KÜ Ravi 9 esimehe Pärtel Tõnsbergi sõnul loobunud ülepinge tekitatud kahjude pärast energiafirmaga vaidlemisest, pidades seda juba ette lootusetuks ettevõtmiseks. “Eesti Energiale on oma huvid tähtsamad kui väiketarbija omad ning nende juristide armeega on keeruline sõdida,” märgib Tõnsberg.

Peeter Randoja pöördus Eesti Energia abi saamiseks tarbijakaitseametisse, saades vastuseks, et kõnealuse juhtumi puhul ei olnud tegemist vääramatu jõuga ehk asjaoluga, mida võrguettevõtja ei saanud objektiivselt ette näha. “Alajaama rüüstamist sai Eesti Energia objektiivselt mõjutada ja ära hoida, ja pidanuks seda ka tegema, ning seetõttu ei ole kahjunõuete hüvitamisest keeldumine vabandatav,” tõdeb tarbijakaitseameti peadirektori asetäitja Marje Kokk.

Postimehe küsimustele vastates oli Eesti Energia siiski endistel seisukohtadel, kinnitades, et kolmandate isikute põhjustatud häireid elektrivõrgus ei saanud Jaotusvõrk ära hoida.

“Eesti Energia kontserni ettevõtted saavad vastutada vaid nende kahjude eest, mis on tekkinud konkreetse ettevõtte tegevuse tõttu,” ütleb Eesti Energia pressiesindaja Helen Sabrak. “Vandalismi ühiskonnas Eesti Energia ära hoida ei suuda.”

Randoja leiab aga, et pingekõikumise võisid põhjustada elektrifirma enda töötajad, kes rüüstatud seadmeid vahetades võisid elektrifaasid sassi ajada. “Kuidas teisiti seletada asjaolu, et vargus toimus öösel ja pauk käis alles hommikul,” räägib ta. “Sellele viitab ka asjaolu, et katki läksid ooteasendis seadmed, mis ei talu tagurpidist voolu.”

Sabrak soovitab pingekõikumiste suhtes tundlikumad elektriseadmed kaitsta spetsiaalsete seadmetega. Sel aastal on Eesti Energia maksnud pingeprobleemide tõttu hüvitist 131 juhtumil, kokku 310 386 krooni.