Eesti Energia: kuidas valida uueks aastaks elektrimüüjat?
Üks turuosalistest, Eesti Energia jagab enda blogis mõningaid näpunäiteid, kuidas elektritarbija saaks uuest aastast avaneval elektriturul kõige paremini majandada.
Esiteks soovitab riiklik elektritootja usaldada personaalselt tehtud elektrimüügipakkumisi. "Järgmisest aastast ei ole Eestis enam ühesugust elektri hinda igale kliendile. Avatud elektriturul on erineva tarbimisega klientidel erinevad hinnad. Müüjate hinnapakkumist mõjutab näiteks see, kas klient kasutab elektrit peamiselt päeval või öösel ning kui suur on tema kogutarbimine. Just seetõttu ei saa teha üldistusi, et üks müüja on kallim või odavam absoluutselt iga kliendi jaoks," ütleb Eesti Energia elektrimüügi juht Karla Agan.
Teiseks soovitab EE arvutada elektrikulu aastase tarbimise põhjal. "Elektrikulu arvutamiseks ei piisa aga ainult möödunud kuu või näiteks jaanuari-veebruari elektriarvest. Eestis on neli aastaaega, pime ja külm ning ka valge ja soe periood. Meie geograafilise asukoha tõttu võib klientide elektritarbimine kuude lõikes erineda mitmeid, isegi kümneid kordi, mis tähendab, et ühe kuu põhjal tehtud üldistus võib anda väga moonutatud tulemuse," räägib Agan.
Kolmandaks, võrreldavad on ainult ühepikkused elektrimüügipakkumised."Kui Põhjamaades on paarikümne avatud turu aasta jooksul turustandardiks kujunenud 12- või 24-kuulised lepingud, siis Eestis võivad kliendid sõlmida ka näiteks 9 kuu pikkuseid lepinguid. Selliste lepingute puhul peaks klient teadma, et lepingust on välja jäetud aastalõpu kolm pimedat ja külma kuud, kus ka elektrienergia hind on reeglina kallim. Kliendi jaoks tähendab see, et kui ta soovib sama lepingut vastu talve pikendada, kujuneb hind tõenäoliselt kallimaks, sest uus leping katab peamiselt sügis-talvist perioodi. Sama tuleks arvesse võtta ka teiste aastatsüklist kõrvale kalduvate perioodide puhul. Just sel põhjusel ei ole mõistlik võrrelda näiteks 9 ja 12 kuu lepingute maksumusi või 18 ja 24 kuu hindu," soovitab EE esindaja.
Neljandaks, tarbija peaks taandama kõik lisatasud kilovatt-tunni hinda. "Ükskõik, kas tegu on lepingu- või kuutasudega, tuleb nendega hinnavõrdlustes alati arvestada, sest lisatasud mõjutavad igakuist elektrikulu niisamuti nagu kilovatt-tunni (kWh) hind.
Kõrvutades näiteks kuutasuga ja kuutasuta 12 kuu hinnapakkumisi, tuleks võrreldavuse saavutamiseks taandada kuutasu kWh hinda. Oletame, et elektrimüüja teeb kliendile pakkumise, kus elektrienergia kWh hind on 5 senti ja arvele lisandub kuutasu 2 eurot. Kui kliendi elektritarbimine on kuus keskmiselt 200 kWh, siis mis maksab kilovatt-tund elektrit talle tegelikult? Selleks tuleb püsitasu 2 eurot ehk 200 senti jagada kuutarbimise ehk 200 kWh-ga ja saadud summa müüja kilovatt-tunni hinnale liita," annab Agan nõu.
Ja viiendaks soovitab riigifirma esindaja võrrelda ainult ühesuguseid tooteid. "Avatud elektriturul saab võrrelda fikseeritud hinnaga tooteid fikseeritud hinnaga toodetega või 100% börsihinnaga tooteid 100% börsihinnaga toodetega. Küll aga pole mõistlik kõrvutada näiteks fikseeritud hinnaga pakettide ja börsihinnal põhineva pakettide prognoositavaid maksumusi," lisab Karla Agan lõpetuseks.
