Eesti Energia: meretuuleparkide rajamine ei koorma Eesti tarbijat
See tähendab, et toetusskeem tuleb mujalt ja Eestis tuuleparki omaval ettevõttel on võimalik müüa elektrit nii Eesti tarbijatele kui ka piiri taha, mis parandab Eesti väliskaubandusbilanssi läbi elektri ekspordi. Seega Eesti Energia saab teenida tulu elektri müügist ja maksta sellest omanikule ehk Eesti riigile dividende, samas Eesti tarbija taskust selle taastuvenergia puhul toetust ei tule.
"Eesti Energia on vastavaid diskussioone pidanud, kuid täpsemad läbirääkimised saavad toimuda siis, kui arendusprojekt on jõudnud piisavalt kaugele," kirjutab Eesti Energia Taastuvenergia juht Ando Leppiman ettevõtte blogis.
Aasta algusest jõustunud veeseaduse muudatus andis ettevõtetele võimaluse taotleda meretuuleparkide rajamiseks hoonestusluba. Seaduse kohaselt tuleb hoonestusloa taotlemine kooskõlastada asjaomaste institutsioonidega (Keskkonnaministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Veeteede amet, Lennuamet, Muinsuskaitseamet), kust Eesti Energia plaanile rajada Liivi lahte tuulikupark vastuväiteid ei ilmnenud.
Eesti Energia tahab läbi viia uuringuid, mis selgitavad kui palju ja kuhu võib tuulikuid Liivi lahte püstitada.
"Oma hoonestusloa taotluses oleme välja toonud 308 võimalikku asukohta, mille jaoks soovime läbi viia samaaegse keskkonnamõjude hindamise. Arvestades, et maksimaalne liitumisvõimsus on piirkonnas meie jaoks 600 MW, saab tegelik 5 MW võimsusega tuulikute koguarv olla kuni 120 tuulikut," kirjutas Leppiman.
Keskkonnamõjude hindamine selgitabki võimalikest asukohtadest välja parimad ja reaalsed, arvestades eelkõige nii rändlindude harjumuspäraseid koridore kui ka visuaalset aspekti Häädemeeste, Ruhnu ja Kihnu rannaäärsetest vaatepunktidest.
"Kui rääkida aga kodumaise energiapotentsiaali ärakasutamisest ja puhtamast elektritootmisest, siis meretuulepargid häirivad oluliselt vähem nii inim- kui looduskeskkonda võrreldes maismaa omadega. Nimelt ei ole meres kaugel silmapiiril paiknevatel tuuleparkidel sellist probleemset visuaalset mõju, kauguse tõttu ei ole neid ka kuulda ning mereala on jätkuvalt kasutatav nii kalandus-kui laevanduseesmärkidel (tuulikute kaugus üksteisest - 1 kilomeeter - on laevade jaoks piisav)," kirjutas Leppiman.
