Avatud turul muudab hinna ujuvaks elektribörs, kus kujuneb elektri hulgihind. Nagu igasugusel turul, sõltub ka börsihind nõudlusest ja pakkumisest. Mida rohkem elektrit ostjad vajavad, seda kallimaks muutub hind, mida rohkem on aga tootjatel elektrit pakkuda, seda odavamalt ollakse seda valmis müüma. Kuna meie regioonis on talved külmad, kevaded enamasti veerohked ja ette tuleb ka pikki vihma- ja põuaperioode, kõigub nii elektri nõudlus kui ka pakkumine aasta vältel mitmekordselt. See toobki kaasa muutliku elektrihinna.

Viimase pooleteise aasta börsi- ja riikliku elektrihinna võrdlus
 

Sademed ja sulavesi võivad hinda alandada
Vihmarohkel suvel on oma plussid, seda näiteks soodsama elektri näol. Näiteks on ka Skandinaavias möödunud kuudel olnud palju sademeid ja selle tulemusel ujutati Põhjamaad üle odava hüdroenergiaga. Nii võisid Soome elektritarbijad juulis rõõmustada viimase 10 aasta soodsaimate hindade üle. Üks kilovatt-tund elektrit maksis börsil vaid 1,4 senti. See on üle kahe korra vähem kui tänane Eesti riiklik elektrihind 3,1 senti kilovatt-tunni kohta. Hüdroenergiat pakutakse palju ka kevadeti, kui veereservuaaridesse koguneb palju lumesulavett.
Tõsi, juulikuu hinnarekordid ei jõudnud Soomest Eestisse. Tänane üksainus merekaabel Eesti ja Soome vahel ei võimalda piisavalt palju elektrit Eestisse saata. Üliodavast elektrist saime osa vaid natuke, aga ka selle vähese abil püsis Eestis elektri hulgihind juulis üsna lähedal riiklikule hinnale. Pudelikael peaks kaduma 2014. aastal, mil Eesti ja Soome vahel käivitub teine, praegusest ühendusest hulga võimsam merekaabel.
Nõudlus ja ka hind on üldjuhul kõrgeim talviti 

Eestis vajatakse elektrit enim just talviti, kui väljas paugub pakane ning elektrit kulub palju kütteks ja valgustuseks. Madalaim on nõudlus seevastu jaanipühade ajal, mil terve Eesti puhkab ja veedab õhtuid lõkke ääres. Nõnda võib elektritarbimine külmal talvepäeval ja jaaniööl erineda isegi kuni neli korda. Ja see mõjutab elektri hinda. Ostjate suur talvine elektrinõudlus avaldab mõju ka elektri börsihinnale. Suveöödel on aga ostjate nõudlus nii väike, et tootjad on nõus elektrit soodsalt müüma. 
Kõneka näite nõudluse mõjust hinnale leiab lähiminevikust. Näiteks oli 2011. aastal detsember erakordselt soe, elektrit vajati tavapärasest märksa vähem ja ka börsihind langes tänasele, riikliku elektrihinna tasemele. Kuid piisas sellest, et õhutemperatuur kukkus veebruaris isegi alla -20 kraadi ning juba sööstiski ostjate nõudlus ülesmäge ja selle tulemusel kerkis ka elektri hind 4,8 senti kilovatt-tunnini.
Elektri hinnas saab müüjaga kokku leppida

Õnneks ei pea ükski koduklient muutlikult börsilt elektrit ostma ja tõttöelda pole see ka võimalik, kuna börsil kauplevad tootjad ja elektri kokkuostjad. Kodukliendi jaoks on olulisim meelde jätta, et ujuva hinna vältimiseks tuleb elektrimüüjaga sõlmida fikseeritud hinnaga leping. Kindlasti peaksid elektri hinna fikseerima kliendid, kelle pere-eelarves on elektrikulu olulise tähtsusega ja kes soovivad oma väljaminekuid juhtida. Olgu talv külm või soe, olgu vett vähe või palju, ükskõik, mida hind börsil ka ei tee, fikseeritud hinnaga lepingus püsib elektri kilovatt-tunni maksumus ikka samal tasemel.
Peljata ei maksa ka seda, et hinna fikseerimisel tuleb automaatselt maksta turuhinnast rohkem. Kui sõlmida müüjaga elektrileping näiteks 12 kuuks, arvestab müüja hinnapakkumises nii kalli kui ka odava börsihinna perioodidega. Ärksamad kliendid on meilt juba ka uurinud, et kas pooleks aastaks on lepingut odavam sõlmida kui aastaks või kaheks korraga. Ei pruugi. Kevadsuvine leping võib olla küll soodne, kuid sellevõrra kujuneb järgmise 6 kuu hind kallimaks, sest siis lähtub müüja hinnapakkumisel talvise hinna prognoosidest. 
Eesti Energia uute avatud turu elektripakettidega saate tutvuda septembris. Seni saate end eesseisvate muudatustega kurssi viia meie kodulehel. Oleme seal avanud elektriturule pühendatud lehekülje (link), kus leiate ka lihtsa selgitava videoklipi avatud turu toimimise kohta.