Euroopa Komisjon kärpis eelmisel aastal oluliselt Eesti kvootide kogust, mistõttu oli Eesti Energia sunnitud Eesti elektrivajaduse katteks alustama CO2 kvootide sisseostmist, teatas ettevõte.


110 100 tonni CO2 kvoodi eest pidi ettevõte maksma keskmiselt 20,3 eurot tonni kohta, kokku 35 miljoni krooni eest. Kvoote osteti Euroopa suurimatelt CO2 kvootide müügile spetsialiseerunud börsidelt.

Jaanuaris ostetud kvootide kogus moodustab 1/12 Eesti-sisese elektrimüügi kvootide prognoositavast aastavajadusest. Lisaks ostis Eesti Energia ka CO2 kvoote ka eksporditud Eestis toodetud elektri jaoks.

Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasiku sõnul ei jätku 2008. aastal alanud viieaastasel perioodil CO2 kvoote isegi Eesti elektrivajaduse katteks.

„Sisetarbimise katteks puudujääv kvoot tuleb Eesti Energial samuti sisse osta. Kvootide pideva ostmisega hajutame riske ning tagame pikas perspektiivis madala kulu,“ selgitas Kaasik.

Ta rõhutas, et heitmekvootide puudujääk mõjutab ka kontserni majandustulemusi, tekitades sisemaisel müügil täna teadaoleva kvoodihinna juures 350 kuni 500 miljonit krooni lisakulu aastas.
Kaasik hindas, et jaanuarist alanud viieaastasel perioodil maksab CO2 tonn tõenäoliselt 20-25 eurot. CO2 hinda tulevikus on siiski raske prognoosida, sest tegemist on üle-euroopalise turuga, kus on esmakordselt kvootide puudus.

Puuduolevaid heitmekvoote saab osta peamiselt spetsialiseerunud börside vahendusel. Eelmistel jaotuskava perioodidel müümata või kastutamata jäänud heitmekvoote ei saa üle kanda uude perioodi.

Euroopa Komisjon plaanib 2020 aastaks viiendiku võrra vähendada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist ja samavõrra lisada taastuvenergia osakaalu. Sellest tulenevalt on ka Eesti Energia on seadnud endale eesmärgiks vähendada oluliselt CO2 rohket tootmist ning investeerida erinevatesse taastuvenergia tootmise lahendustesse, soojuse - ja elektri koostootmisjaamadesse ning tuumajaamadesse.