Eesti Energia on juba alates otsusest rajada Iru jäätmepõletusjaam uurinud ka võimalusi vajadusel jäätmeid importida. Ennekõike nägime sellise vajaduse tekkimise võimalust tulenevalt Eesti jäätmekäitlusturu  suletusest uutele tulijatele. Jäätmekäitlusturg on koondunud valdavalt üksikute kontsernide kätte. kellel on võimekus nii jäätmeid koguda kui ka käidelda. Seetõttu ei olda vaatamata senisest soodsama hinna pakkumisele valmis enda investeeringute kaitseks tarnima jäätmeid Eesti Energiale.

Tänaseks on õnnestunud  turgu konkurentsile mõnevõrra avada ja valdava osa jäätmetest saame kätte Eestist, seda ennekõike läbi senisest madalama käitlustasu pakkumise. Samas on Eestis endiselt piirkondi, kus ka vaatamata soodsamale käitlushinnale eelistatakse prügi taaskasutamise asemel prügilatesse ladestada.

Lisaks sõltuvad Eesti jäätmetarned suuresti meie koostööpartnerite edust omavalitsuste prügikonkurssidel, mistõttu võib tulla ette ka perioode, kus Eestist kättesaadavast prügist ei pruugi piisata stabiilse tootmise tagamiseks. Eesti jäätmekäitlus on üles ehitatud kohalike omavalitsuste poolt korraldavatele 2-3-aastastele hangetele, mistõttu ei saa välistada, et hooti meie koostööpartnerite tarned vähenevad.

Lahendusena just sellistele olukordade oleme otsinud võimalusi ka vajadusel jäätmeid importida, et tagada stabiilne soojuse ja elektriga varustamise jätkamine. Välisriigid on jäätmete käitlemise eest vastuvõtmisel nõus peale maksma vähemalt samaväärselt tasu, kui Eesti elanikelt võetavate jäätmete eest ning sageli ollakse prügikäitluse eest valmis maksma rohkemgi. Selline suurem jäätmekäitlustulu välistarnetelt aga alandab veelgi  Konkurentsiameti poolt määratavat soojuse hinda Tallinna ja Maardu elanikele.

Soomes Turu piirkonna jäätmete käitlemise hankel Eesti Energia otse ei osalenud, küll aga on hankel edukaks osutunud ettevõte pakkunud peale hanke võitu võimalust suunata antud hankel võidetud jäätmeid käitlusse ka Eestisse. Tulenevalt asjaolust, et Eesti jäätmeturg alles kohaneb Eesti Energia turule tulekuga on lühikeses perioodis oodata kindlasti nii Eesti Energia kui ka teiste suuremate jäätmekäitlejate poolt mõningast jäätmete importi Eestisse.

Iru elektrijaama juurde rajatud jäätmeenergiaplokk on Euroopa tipptehnoloogiline jaam, millega on võimalik pakkuda keskkonnasõbralikku jäätmekäitlusteenust ka väljaspool Eestit eksportides teenust. Sellega on lahendus ka Eesti majandusele igati positiivne. Elanike jaoks tähendab see aga soodsamat soojusenergiat, sest jäätmekäitluse maksavad kinni Soome tarbijad ning soodsast kütusest toodetakse soojust ja elektrit Eestis.

Ka näiteks Rootsis on sarnane ärimudel juba pikalt kasutuses olnud - jäätmejaamu on seal oluliselt rohkem, kui tekib riigis jäätmeid ning need toimivad seetõttu Suurbritanniast ja ka Soomest imporditud prügil. Sarnaselt Eesti Energiale impordivad Soomest jäätmeid ka teised Eesti jäätmekäitlejad. Teadaolevalt on Kunda tsemenditehas juba aastaid endale põletuseks importinud erinevaid jäätmeid, samuti on osalenud Iru jäätmepõletustehasega konkureeriv Eestis jäätmetest jäätmekütust tootev ettevõtte hiljuti mitmetel Soome jäätmehangetel, sealhulgas Turu hangetel. Seni küll edutult.

Jäätmeid veetakse Eestisse laevadel ruloonidesse pallituna. Samuti viiakse ka Irus tekkinud tuhk osalt tagasi Soome, osalt kasutatakse ära kodumaiste prügilate sulgemisel kattematerjalina.