Eesti Energia prügipõletusjaam võib jääda kuivale

 (15)

prügi
Päevaleht/Pressifoto, Terje Lepp

Eesti Energiale kuuluv Iru elektrijaam tahab asuda jäätmeid põletama, ent tema kõrval pretendeerib Harjumaa prügitonnidele ka AS-i Tallinna Küte omanduses olev Väo jaam. Sellega omanike kaudu samasse kontserni kuuluv prügifirma Cleanaway alustab jäätmekütuse tootmist juba tänavu, mistõttu rahvusliku energiafirma Tallinna jäätmetest elektri tootmise plaan võib prügikasti lennata.

„Esimene etapp valmib juba suvel," sõnas Cleanaway juht Argo Luude. Luude kinnitusel ei jää esialgsed 10 000 tonni aastas kindlasti Tallinna prügila territooriumil asuva tehase laeks, sest Tallinna Küttega on jäätmekütusele üleminekut juba arutatud. Nurka ei ole visatud ka jäätmekütuse eksportimise mõtet, mis tähendaks, et valmiv tehas rakendaks tulevikus olulise osa Harjumaa ümbruses tekkivatest jäätmetest.

„Eesti Energia jaoks ei ole miljard siia või sinna küsimus. Elektrihinnale pannakse kümme senti otsa ja aastaga on raha tagasi teenitud," kommenteeris Luude Eesti Energia äriplaane. „Täna nokitseb iga mees aga oma nurgas ja pärast vahitakse vihaselt üle aia."

Vaatamata prügisel linnatänaval kujunevale muljele piirdub väikese Eesti aastane segaolmejäätmete hulk vaid 320 000 tonniga. Kui arvestada pelgalt Harjumaa ümbrust, on arv veel kolmandiku võrra väiksem. Ometi on Iru põleti maksimaalseks võimsuseks deklareeritud 220 000 tonni segaolmejäätmeid aastas.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eegi hinnangul oleks Tallinna piirkonnas kokku kahesaja tuhande tonni prügi põletamine mõeldav, paraku puuduvad mõlemal arendajal veel siduvad lepingud piisava koguse jäätmete saamiseks. „Rusikareegli järgi eeldab 100 000 tonni jäätmete põletamine umbes 800 miljoni krooni ulatuses investeeringuid," märkis ta. Kriitikat, et Eesti Energia kavandataval masspõletil on vananenud tehnoloogia, Eek siiski ei jaganud, sest Euroopas on samasuguseid jaamu umbes 450.

Loe veel

„Näiteks Soome ehitab juurde kuus või seitse jaama," tõi Eek vaid ühe näite Põhjamaadest. Eek rõhutas, et väärarusaam võib tekkida ka sellest, et erinevalt spetsiaalsetest tehastest on suvaliste jäätmete kodune põletamine tõepoolest ülimalt saastav ja keelatud.

Eesti Energia juhatus ja nõukogu olid enam kui miljardi maksva projekti tõrgetest teadlikud, kuid asja oli nõus kommenteerima vaid taastuvenergia ettevõtte direktor Ando Leppiman. Leppiman kaitses jäätmete masspõletamist kümne küünega, nimetades alternatiivse keevkihis põletamise puuduseks prügi eelsortimist ja ka jäätmekütuse tootmist. „Tänase seisuga on olemas eellepingud u 1/4 ulatuses," ütles ta. Leppiman tunnistas, et jäätmeenergiaploki rajamise seisukohalt on oluline tähtsus läbirääkimistel Harjumaa ja Kagu-Eesti jäätmete tarnimiseks.

„Mina Soome jäätmekäitlussüsteemi ei idealiseeriks," jäi Virumaal jäätmekütust tootva Ecocleaner OÜ juhatuse liige Indrek Paal põhjanaabrite masspõletite entusiasmi suhtes skeptiliseks. Paali sõnul on Saksamaal masspõletite rajamine lõpetatud, sest ei ole enam piisavalt kohalikke jäätmeid. „Jäätmekütust võib sisse tuua aga ka mujalt, näiteks Hollandist."


 Paradoksaalselt on jäätmekütust kasutava jaama rajamine tema sõnul masspõletist kaks korda soodsam ja ka kütteväärtuselt on jäätmekütuse omadused võrreldes põlevkiviga kaks korda paremad. Paali sõnul toimub kütuse tekitamiseks vajalik kuivatamine, sõelumine ja purustamine sisuliselt prügila väravatasu hinnaga, kliendini viiakse kütus aga tasuta.

„Minu arvates Eesti masspõletust ei vaja," oli samuti jäätmekütuse tootmist arendava prügifirma Cleanaway juht Argo Luude kindel. Tema sõnul hoiaks jäätmekütuse eelistamine elus ka liigiti kogumise ja taaskasutamise suuna.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare