Eesti Energia: Rail Balticu ja Tallinn-Tartu maantee ehitusel tasub kaaluda põlevkivituha kasutamist
Eesti Energia energiakaubanduse tehnoloog Arina Koroljova ütles põlevkivisümpoosionil, et eesootavate mahukate infrastruktuuri objektide nagu Rail Baltic või Tallinn-Tartu maantee ehituse valguses tasub kindlasti kaaluda ka võimalust kasutada ehituses põlevkivituhka.
"Killustiku kõrval on põlevkivi töötlemise oluliseks kõrvalsaaduseks ka põlevkivituhk. Eesti Energia viis maanteeametiga koostöös läbi õnnestunud katsetused Narva-Mustajõe ja Simuna-Vaiatu teelõigul, mis tõestasid, et tuhaga rajatud konstruktsioonil on kõrged tugevuse ja teekandevõime näitajad," sõnas Koroljova pressiteenistuse vahendusel.
"Läbiviidud pilootprojekti tulemusena saab öelda, et põlevkivituhka on võimalik edukalt kasutada teedeehituses mass-stabiliseerimiseks, luues pehme pinnase asemel teedele kivikõva ja kaua kestva aluse," lisas ta.
"Täna tekib põlevkivituhka siiski märksa rohkem, kui suudame seda ära kasutada, põhiliselt taaskasutame tuhka ehitusvaldkonnas tsemendi aseainena ja põllumajanduses mullaparendajana," rääkis Koroljova.
"Põlevkivi töötlemise kõrvalproduktide nagu näiteks põlevkivituha taaskasutuse suurendamiseks viime praegu läbi mitmeid uuringuid. Uuringutega kontrollime laual olevate lahenduste vastavust keskkonnanõuetele kui ka tootestandarditele," lisas ta.
2015. aastal taaskasutas Eesti Energia 2% energiatootmise käigus tekkivast põlevkivituhast. Suurem osa kasutatakse selle siduvate omaduste tõttu ehitussektoris: tsemendi, betooni ja poorbetooni tootmises.
Osa taaskasutatavast tuhast leiab kasutust põllumajanduses, kus põlevkivituhka kasutatakse mullaparendajana. Käesoleval aastal tõi Eesti Energia Enefix kaubamärgi all turule ka põlevkivituha, mida müüakse põllumajandus- ja aiandusettevõtetele.
Põlevkivituha taaskasutuse hiilgeajad tee-ehituses jäävad endise Nõukogude Liidu aegadesse, kui tuhka kasutati laialdaselt tee-ehituses nii Eestis kui ka kaugel Siberis.
