Eesti Energia sai võõrkapitali soodsalt

Majandusministri nõuniku ja ASi Eesti Energia nõukogu Liikme Heido Vitsuri kinnitusel sai Eesti Energia võõrkapitali nii võlakirjade emiteerimisega kui pangalaenudena kätte soodsalt.

Riigile kuuluva ASi Eesti Energia 3,13 miljardi krooni ehk 200 miljoni euro mahus rahvusvaheline võlakirjaemissioon märgiti eile 1,5kordselt üle aastase intressiga 6 protsenti. Võlakirjade lunastamise tähtaeg on 7 aastat.

27. juunil kirjutas Eesti Energia alla ka laenulepingud Nordic Investment Bankiga (NIB) mahus 60 miljonit eurot ning Kreditanstalt für Wiederaufbauga (KfW) mahus 90 miljonit eurot ehk kokku ligi 2,35 miljardit krooni. Mõlemad laenud on 15aastase tähtajaga. Intressimäär moodustub rahvusvahelisest intressist Euriborist, mis praegu on 3,5 protsenti, millele lisandub üks protsent pankade marginaali. Seega on laenude intress praegu 4,5 protsenti.

Heido Vitsur ütles ETAle, et laenud õnnestus Eesti Energial saada odavalt, kuna ka Euribor on praegu ajalooliselt väga madalal 3,5 protsendi tasemel. “Sügavama analüüsi järgi on võlakirjade intress kuus protsenti sisuliselt võrdne laenude intressiga, kuna võlakirjade raha ei tule seitsme aasta jooksul tagasi maksta, laenusid tuleb aga hakata jupi kaupa tagasi maksma,” rääkis Vitsur. “Samuti on võlakirjade intress fikseeritud seitsme aasta jooksul, laenuintressi mõjutav Euribor võib aga oluliselt muutuda.”

Vitsuri sõnul oli Eesti Energial ka huvitav kogemus võlakirju emiteerida. “Osal võlakirju märkinud pankadel olid investeerimispiirangud, muid oleks emissioon rohkem kui poolteisekordselt üle märgitud,” ütles Vitsur.

Eesti Energia kommunikatsioonijuht Erki Peegel ütles ETAle, et peagi noteeritakse Eesti Energia võlakirjad Luksemburgi börsil, kus investorid saavad nendega kaubelda.

Peegli sõnul olid investoritest 35 protsenti Suurbritanniast, 25 protsenti Saksamaalt, 11 protsenti Põhjamaadest, 10 protsenti Iirimaalt ja neli protsenti Balti riikidest. Kokku 55 protsenti investoritest olid pensionifondid ja varahaldusfirmad ning 45 protsenti pangad.

Sel majandusaastal investeerib Eesti Energia üle kolme miljardi krooni, enamik sellest summast läheb Narva elektrijaamade kahe 215megavatise energiaploki renoveerimiseks. Võlakirjadest ning KfW ja NIBi laenust saadav kokku 5,48 miljardit krooni katab Eesti Energia võõrkapitali vajaduse 2004. aasta lõpuni.

Heido Vitsur lisas, et praegu kavva võetud Narva elektrijaamade kahe ploki renoveerimine ligi 4,5 miljardi krooni eest mõjutab ainult neljandikku või viiendikku Eesti tippvajadusest elektri järele. Seega tuleb tema sõnul 15 aasta jooksul renoveerimist jätkata kogu vajaduse rahuldamiseks.