NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
29.08.2017 10:19
Linnamäest ülesvoolu on Jägala joa hüdroelektrijaam ehk Jägala puupapivabriku hüdroelektrijaam.
See elektrijaam tuleb viia teise kohta ning teha veekanal otse paeservale, sealt paeservalt alla teha uus turbiinihoone ning see elektrijaam oleks siis sama kõrge kui on kogu vee langus jägala jõe ülemisest servast kuni mereni.
Linnamäe elektrijaama pais tühjaks jätta ja pais konserveerida. Kalad saaksid liikuda ja kudeda.

Uus elektrijaam oleks võimsam ja väiksemate kuludega, lisaks ei ruineeriks see jäga jõe sea osa mis jääb kosest allapoole.
    29.08.2017 10:33
    Jep, see papivabriku jama e "Jägala Energy" tuleks kinni panna. Suur osa Jägala joa veest juhitakse kõrvale. Kogu joa vaatamisväärsus kannatab selle all.
    Linnamäe koos oma paisjärvega on ju igati ok asi. Kalade kohta ei oska kommenteerida.
    29.08.2017 13:44
    Linnamäe elektrijaam ei tooda piisavalt elektrit, et see ära tasuks. Nii suur ehitis ja nii vähe suudab toota.
    Vett on seal ainult lühikesel perioodil - suurvee ajal.

    Aga jägala joa vett saab imetlemas käia siis kui elektrit pole eriti vaja ja elektrijaam ei tööta , kevadeti on niikuinii vett nii palju et seda elektrijaam ei suuda ära kulutada.
29.08.2017 10:26
On see tõesti võimalik?
Suure hurraaga taastati eestiaegne elektrijaam, kõik leidsid, et hüdroenergia kasutamine on hea ja õige.
Läheb ainult kümmekond aastat mööda ja leitakse, et kõik on vale ja tuleb üleüldse maha lammutada.
Kuidas on sellistes tingimustes üldse midagi võimalik teha?
    Näita vanemaid (4) Laadin kommentaare...
    29.08.2017 13:53
    Ja kui tuult ei ole, siis need pisi-pisikesed hüdroelektrijaamakesed ei suuda kompenseerida puuduvat energiat.
    Eestis ei ole võimalik ehitada ka nii suuri veepaise et korjad kevade suurvee sinna taha ja siis tasapisi genereerid elektrit just siis kui elektrit kõige rohkem tarvis läheb. Need pisikesed veepaisud jooksevad kohe tühjaks.
    29.08.2017 15:14
    On ju ilmne, et kui üks tuulepark toodab 48 mega ja see hull betoonikärakas 1,5 mega vaid, siis on ju siililegi selge, et sellise müraka säilitamine on ebamajanduslik ja selle säilitamise soovi aluseks on konservatiivsus, jonn ja emotsinaalsus, mis ei vabandakunagi looduse rikkumist ja häirimist. Paisjärvega on aga see lugu, et see on muda täis ja kalastik hääbumas. Lisaks on alamjoosul hoidlasse kogutud vesi kõige suurema reostusastmega üldse selles jões, mis seab kahtluse alla, kas seal üldse tasub supelda.
    29.08.2017 16:18
    Muidugi ei pea ma silmas, et ehitist oleks vaja lammutada. Selleks, et jõgi vabaks saab ei pea ehitist totaalselt lammutama, saab seda teha mõistuslikult. Hooned pole üldse ees. Ärge tekitage paanikat, pean seda vasturääkiatelt tihti kuulma ka teiste teemade puhul. Miskipärast on inimestel esimene rekstsioon, et kas säilib või auk... :) Tänapäeval on piisavalt võimalusi, et jõgi saaks vabaks ja ehitis säiliks. Sellega tegelegu insenerid ja projekteerijad.
29.08.2017 10:34
Siin tuleb potensiaalsel ostjal arvestada et Linnamäe hüdroelektrijaam (koos paisuga) on muinsuskaitse all olev hoone ja ega seal palju just ümber ehitada saa- ammugi mitte lammutada. Aga muinsuskaitse alla võeti ta kunagi põhjusel et Linnamäe hüdroelektrijaam sai 1924 aastal uuena Eesti kauneima tööstusehitise peapreemia- muideks president Päts käis seal isiklikult preemiat üle andmas. Lisaks 2016 tunnistati hüdroelektrijaama pais kultuurimälestiseks.
Tõsi, 1941 lasid taganevad vene väed suure osa Linnamäe hüdroelektrijaamast vastu taevast, aga see taastati enam-vähem autentsel kujul. 2011 aastal tehti paisule hirmkallis kapitaalremont ja rajati kalatrepp. Kalatreppi nõudis euroliidu seadused ja muidugi ka kalahuvilised- kuigi 3,5 km. kaugusel olevast Jägala joast kala niguinii üles ei saa.
Aga kaitsealuste objektidega on ju see teema et ega omanikul seal palju õigusi (ümberehitusteks) ei ole, aga kohustusi on küll kuhjaga.
29.08.2017 10:53
Need lõhed on juba ligi 100a saanud seal paar kilomeetrit vähem ülesvoolu minna, mis hirmus keskkonnakatastroof sellega siis nüüd kaasnenud on? Kui palju neid sinna üldse ujuks ja kas nad ehk praegu ujuvad lihtsalt kuhugi mujale? Ma ei saa aru mis püha lehm see lõhe on et selle pärast peab hakkama nüüd elektrijaama lammutama? Kui ta seal juba on, las olla siis edasi, on ju ka see 1 MW ikka abiks, muidu jahvatataks selle tarbeks ehk põlevkivi või peaks kuskile uue tuuliku püsti ajama, mis aga äkki mõne linnukese tapab. Tundub nagu halb variant igal juhul.
29.08.2017 11:26
Kuidas saab riigi vara müüa ??
29.08.2017 12:06
Jõelähtme vald peaks nagu säilima suure KOV nn reformi käigus.
Ehk siis kui kohalik kogukond ostaks jaama välja ja opereeriks ise, siis saaks oma avalike teenuste, nagu koolid jne elektrivajaduse kaetud ja siis lausa iseenda kodude omad?!? ehk siis oleks EE tissi otsast lahti.
Kalade mõla ajajad kerigu kuradile. te ei tea üldse, mida kala teeb või kala mõtleb. Ja nüüd seletate, et vot kalal oleks vaja sinna minna, kuid 100 aastat tagasi pandi see kinni. Kas keegi on vestelnud 100 aastat vana lõhega?!?
100 aastat on saadud ilma lõheta, siis nüüd enam ei saa?!? Pole kala allavoolu??!
29.08.2017 12:30
Hakkasin mõtlema. Kõik numbrid läbisegi, nagu delfile iseloomulikud.
wikipeedias natuke selgem jutt. võimsus siis 1,1 kuni 1,15 megavatti.
Aastas toodang 7 gigavatti.
Ehk siis tooks müügi alghinna raha tagasi vähem, kui 3 aastaga, kui müüa bärsihinnaga.
seejuures saaks kasutada soodsamat hinda, sest tegemist taastuvenergiaga. Saaks veel riigilt taastuvenergia kompendsatsiooni.
Huvitav pakkumine.
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega