Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila ütles, et käibe ja kulumieelse ärikasumi ehk EBITDA mõningase languse võrrelduna eelmise aasta sama kvartaliga on tinginud peamiselt madalamad energia müügist saadud tulud, teatas firma pressiteenistus ajakirjandusele.

„Kuigi elektri turuhind Eesti hinnapiirkonnas teises kvartalis 4% võrra tõusis, siis Eesti Energia poolt elektri müügist teenitud tulud langesid, kuna eelmisel aastal kõrgema hinnaga realiseeritud riskimaandamistehinguid 2016. aasta teises kvartalis enam ei olnud. See peegeldab energiaturgudel viimastel aastatel toimunud hindade languse tendentsi,“ rääkis Avila.

Ta lisas, et tänu parematele ühendustele Põhjamaadega on kogu Baltikumis hinnad varasemaga võrreldes ühtlustunud.

„Aasta alguses käiku läinud NordBalt merekaabel toob Rootsist Leetu hulgaliselt soodsat Põhjamaade elektrienergiat ning elektri hinnavahe Eesti ning lõunanaabrite vahel on seetõttu vähenenud. NordBalt kaabli käikuminek võimaldab meil paremini konkureerida ka Läti ja Leedu turul, sest vähendab elektriliinide ülekoormust Eesti ja Läti vahel,“ sõnas Avila.

Eesti Energia tootis kvartaliga kokku 1711 gigavatt-tundi elektrienergiat. Lätis ja Leedus müüdud elektri hulk tõusis 413 gigavatt-tunnini, kasvades möödunud aasta sama perioodi võrdluses 14 gigavatt-tundi.

Kokku on Eesti Energial Lätis ja Leedus ligikaudu 18 600 klientide tarbimiskohta. Avila sõnul tuli teise kvartali jooksul Eestis tarbitud elektrist 93% Eesti Energia elektrijaamadest. „Kõrgema turuhinnaga tiputundidel ekspordime olulises mahus elektrienergiat ka naaberriikidesse,“ märkis Avila.

Põlevkiviõli müük kasvas pisut

Põlevkiviõli tootis kontsern kolme kuuga 56,7 tuhat tonni, mida on 22,5% vähem kui 2015. aasta teises kvartalis. Toodang vähenes põhiliselt Enefit280 õlitehase plaanilise hoolduse tõttu. Samas põlevkiviõli müük kasvas aastavõrdluses 67 tuhandelt tonnilt 69 tuhande tonnini, kuna õli hinna taastumise järel teise kvartali jooksul oli võimalik realiseerida aasta alguses tekkinud laovarusid.

Eesti Energia investeeringud langesid 2016. aasta teises kvartalis võrrelduna möödunud aasta sama ajaga 63%, ulatudes 31,5 mln euroni. Põhiosa investeeringutest ehk 22 mln eurot tehti elektrivõrku. Kontserni tütarettevõte Elektrilevi ehitas kvartaliga 69 uut alajaama ja 651 kilomeetrit ilmastikukindlat elektriliini.

Jätkus ka kaugloetavate arvestite paigaldamine, mis vabastab kliendid näiduteatamise kohustusest. Kvartali lõpuks oli projekti käigus paigaldatud 573 tuhat uut tunnipõhist arvestit. Kauglugemisele ülemineku projekt lõpeb käesoleva aastaga ning selle tulemusena on Eesti üks nutikama elektrivõrguga riik maailmas.

Kontserni viimaste aastate suurim investeering Auvere elektrijaam on alates esmasest ühendamisest elektrivõrguga 2015. aasta mais tootnud ligikaudu 1 teravatt-tundi elektrienergiat.

Valitsuse otsus parandab olukorda

Teises kvartalis jätkusid elektrijaama seadistamine ja katsetused. „Kuigi Auvere elektrijaama tolmuheitmed on kordi madalamad kui vanade tolmpõletuskatelde vastavad näitajad, ei ole peatöövõtja tolmuheitmete osas saavutanud kõigil koormustel veel lepingus ettenähtud tulemust. Kui elektrijaam läbib kõik vajalikud katsetused, võtab Eesti Energia jaama ehitajalt lõplikult vastu. Seni jätkab jaam tööd valitud režiimidel ja koormustel, mille juures heitmed normidele vastavad,“ lausus Andri Avila.

Puhaskasumit teenis Eesti Energia kvartaliga 15 mln eurot ehk üle kahe korra rohkem kui möödunud aasta samas kvartalis. Kasumit mõjutas ka valitsuse 30. juuni otsus, millega vähendati tagasiulatuvalt põlevkiviõli tootjatele kehtivaid ressursi- ja keskkonnatasusid.

Käesoleva aasta 1. juulist alates on vedelkütuste tootjatele kehtivad ressursi- ja keskkonnatasud seotud kütteõli turuhinnaga, mis mõjutab otseselt põlevkivitoodete konkurentsivõimet turul. Valitsuse otsus parandab oluliselt põlevkivitoodete omahinda ning seda just ajal, mil turuhind on madalam.