Eesti Energia: valitsuse otsus toetab põlevkivitööstuse pingutusi
Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles, et Eesti Energia on aastaid olnud riigi üks suuremaid maksumaksjaid, viimase viie aastaga on ettevõte riigile tasunud maksude ja dividendidena ligikaudu miljard eurot.
"Praeguse põlevkivitööstuse raske seisu on tinginud erakordne olukord energiaturgudel, kus nii õli kui ka elektri hinnad on ajalooliselt madalal tasemel," ütles Sutter.
Ta lisas, et niipea kui turuhinnad taastuvad, on tööstus kindlasti valmis rohkem panustama kui praegusel keerulisel ajal. 2015. aastal oli Eesti Energia panus Eesti riigi eelarvesse 200 mln eurot, sh 30 mln aktsiisid, 34 mln tööjõumaksud, 30 mln saastetasud, 28 mln ressursitasud ning 77 mln eurot brutodividendid.
"Valitsus reageeris olukorrale kiiresti, kaasates seejuures lahenduste väljatöötamisse kõiki põlevkivitööstusettevõtteid. Tänane otsus on oluline eeldus selleks, et põlevkivitööstus suudaks ka tulevikus riigile tulu teenida,“ sõnas Sutter.
„Toodame põlevkivist elektrit ja õli. Need on tooted, mille lõpphind kujuneb konkurentsiturgudel. Meie konkurentsivõime on otseselt seotud nii elektri- kui ka õlitootmise omahinnaga. Kulude vähendamiseks oleme aasta jooksul oma tootmist oluliselt efektiivsemaks muutnud. Valitsuse tänane otsus tõstab tööstuse konkurentsivõimet veelgi ja toetab meie pingutusi keeruline periood üle elada,“ selgitas Sutter.
Põlevkivitööstus annab Ida-Virumaal otseselt tööd enam kui 6000 inimesele ning kaudselt on põlevkivitööstusega seotud enam kui 13 000 töökohta, sealjuures on paljude perede sissetulek tervikuna sõltuv põlevkivitööstusest.
Lisaks töökohtade säilimisele tähendab tööstuse konkurentsivõime tõstmine riigile ka olulise maksutulu säilimist. Põlevkivitööstus annab riigi SKTst ligi 4-5%.
Valitsus otsustas täna Narvas peetud kabinetinõupidamisel vähendada põlevkiviga seotud tasusid, et toetada keerulises olukorras Eesti põlevkivitööstust. Meetmed jõustuvad hiljemalt 1. juuliks 2016. Rahandusministri ettepanekul otsustas valitsuskabinet viia põlevkivi kaevandamisõiguse tasu tasemele 0,275 eurot tonni kohta ning põlevkivitööstust enim mõjutavad keskkonnatasud 2009. aasta tasemele.
Eesti Energia toetab ka riigi plaani rakendada alates 2018. aastast uus, põlevkivi lõpptoodete turuhinnast sõltuv keskkonnatasude süsteem, mille puhul oleksid põlevkivi ressursitasud otseselt seotud vedelkütuste maailmaturuhindadega, mis mõjutavad põlevkivitööstuse lõpptoodete hinda. Kui turuhind langeb, kahaneks ka põlevkivi kaevandamise ressursitasu, kui turuhind kasvab, tõuseks ka ressursitasu plaani järgi senisest kõrgemaks.
