Viimase viie aasta jooksul on Eesti Energia äritegevus andnud otse riigieelarvesse üle 996 miljoni euro ehk keskmiselt 200 miljonit eurot aastas.

„Eesti Energia ja laiemalt põlevkivitööstuse mõju Eesti majandusele on mõistagi suurem kui see, mida riik ühe põlevkiviettevõtte omanikuna või maksukogujana saab,“ ütles Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik. „Sellele viie aasta jooksul makstud ligi miljardile maksueurole lisanduvad veel sajad miljonid, mis on investeeritud Eesti energeetikasse.“

Kaasiku sõnul on tegemist märkimisväärse panusega Eesti ühiskonda. "Võrdluseks – Eesti Energia poolt eelmisel aastal riigieelarvesse laekunud summa on oluliselt suurem kui 2013. aasta kultuuriministeeriumi eelarve, ligi neli korda suurem kui välisministeeriumi eelarve või rohkem kui pool riigikaitse eelarvest," märkis Kaasik.

Neljandiku ehk üle 50 miljoni euro Eesti Energia poolt eelmise aastal riigile laekunud tuludest moodustavad keskkonnatasud. Nende toel ei kompenseerita ainult põlevkivitööstuse keskkonnamõju Ida-Virumaal, vaid rahastatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu keskkonnaprojekte üle kogu Eesti.

„Sageli arvatakse, et Eesti Energia majandustulemuse põhiosa annab koduklientide elektritarbimine. See on lihtsalt igaühele kõige nähtavam osa meie ärist. Reaalsus on aga see, et kõigi koduklientide elektriarvete summa aastas on keskmiselt samas suurusjärgus kui Eesti Energia aastane maksukohustus Eesti riigi ees,“ rääkis Kaasik.

„Ehk et ilma elujõulise põlevkivitööstuseta ei jääks järele sentigi, mille eest toota teravatt-tunde elektrit, sadu tuhandeid barreleid õli, maksta tuhandetele töötajatele palka, investeerida Eesti energeetikasse jne. Ning arusaadavalt ei oleks siis enam ka midagi maksustada,“ lisas ta.