Täna müüakse enamus Eestis raiutud paberipuidust Skandinaavia turule, kus on võimas tselluloositööstus. „Kuna Eestist eksporditav puit on Rootsi ja Soome tööstuse jaoks vaid murdosa, on meie puitu kasutatud kui puhvrit, katmaks sealse tööstuse vajakuid. See on tähendanud meile suuri hinnakõikumisi ja toonud kaasa perioode, mil paberipuitu üldse kokku ei osteta,“ selgitas Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link.

Nii ettearvamatu turuseis ühe puidusordiga mõjutab Mikk Linki sõnul kogu puiduturgu. „Esiteks vähendab see metsaomanike huvi teha hooldusraieid ehk metsakasvatuslikke raied, millest saadav puit on peamiselt kütte- ja paberipuit. Teiseks vähendab see ka huvi lageraieid teha, kus saadavaks puiduks on peale palkide paratamatult ka paberi- ja küttepuit – kui ühte sorti on raske müüa või pole sel üldse turgu, lükkab omanik raie kergesti edasi, kuid siis ei jõua ka palk turule,“ ütles Link

Jätkusuutlik metsamajandamine eeldab stabiilsust ja tööde ette planeerimist. Kui täna eksporditavale paberipuidule tekib võrdväärne kodumaine nõudlus, tähendab see suuremat stabiilsust, mis on meie jaoks positiivne areng.

Mikk Link sõnul on eriti tähtis kodumaise töötleja olemasolust tulenev kindlus, et metsaomaniku metsakasvatuslikel raietel saadav puit ostetakse ära – see kasvataks omanike huvi neid raieid rohkem teha. Sellest oleks kasu laiemalt, sest mida paremini on meie majandusmetsad hooldatud, seda kvaliteetsemat puitu neist saab.