Erametsaliit tunneb muret tekkinud olukorra pärast metsasektoris, sest biokütuse kasutamise peatamine Narva jaamas vähendab metsaomanike motivatsiooni oma metsi majandada, teatas liit.

2007. aastal rakendunud riiklik toetusskeem andis metsaomanikele signaali majandusliku ühistegevuse käivitamiseks suuremas koguses madalakvaliteedilise küttepuidu hankimiseks, et seda siis suurtarbijatele pikemajaliste lepingute raames tarnida. Suur osa madalakvaliteedilist puitu erametsadest läks just elektrienergia tootmisesse Narvas.

Eleringi koostatud taastuvenergiast toodetud elektrienergia aastaprognoosist on poole aastaga täitunud 57% sh. tuuleenergia osas vaid 35%. Seega võiks eeldada, et 2012. a makstakse tuulest taastuvenergia tootjatele toetusi plaanitust väiksemas ulatuses. Erametsaliit leiab, et selle võimaliku ülejäägi abil võiks jätkata biokütuse kasutamise toetamist Balti elektrijaama 11. plokis, et leevendada metsasektoris tekkinud keerulist situatsiooni.

Eesti erametsaliit on seisukohal, et olukorras, kus meil jagub piisavalt madalakvaliteedilist ressurssi, ei tohiks piirata sellise puidu kasutamist ka madalama efektiivsusega energiatootjate juures. Lisaks on väheväärtusliku puidu varumine seotud paljuski üldise raiemahuga ning raieaktiivsuse vähenemine ei toeta ka metsanduse arengukavas seatud eesmärke. Maapiirkondades varutav puit toetab maapiirkondade arengut, sh. töökohtade püsimist.

Biokütuse kasutamine Balti elektrijaama 11. plokis lõpetati tulenevalt elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu avalikustamisest 27.07.2012. Selles sisaldus tagasiulatuvalt 2012. aasta algusest jõustuv piirang, mille kohaselt makstakse biomassi energiaallikana kasutavale tootmisseadmele (mille elektriline võimsus on üle 50 MW) taastuvenergia toetust mitte rohkem kui 375 GWh kalendriaastal toodetud elektrienergia eest.