Eesti esimene välismaalasest advokaat tegi partneriks naisadvokaadi
Tegelikult leiab selle väikese sõnumi tagant palju rohkem. Linalakast eestlanna hüpe üles on huvitav juba üksi selle poolest, et naispartnerid Eesti tippadvokaadibüroodes on küllaltki harukordne nähtus. Advokaadibüroo asutanud ja tunnustatud tegijaks on saanud näiteks Monika Mägi, Maria Mägi, Sirje Must, Maivi Ots.
Teistkordne samm
Samas oli Sorainenile niisugune liigutus juba teistkordne.
Vilniuse büroos töötab juba mõnda aega pisut vanem, kuid sama heledapäine naispartner, intellektuaalomandi ekspert Renata Berzanskiene.
Liikumise muudab veelgi tähelepanuväärsemaks hiljutine muutustelaine Eesti advokaadibüroodes. Mullu üritas partneri seisusesse tõusta nii mõnigi aastaid Eesti büroos töötanud noor advokaat. Kuid mitmel puhul see soov ei täitunud.
Tulemuseks oli rahulolematute lahkumine ning uute büroode tekkimine: Lextal, Straus & Partnerid, Mody & Hääl Glimstedt, Tõnis Tamme jt.
Sisekliima nuusutamine
Mis viis Soraineni büroo uute partnerite kaasamiseni? Proovime seda seletada sel viisil, et veedame päeva advokaadibüroos ning nuusutame sisekliimat. See on harv võimalus, advokaatidel on keelatud reklaami teha ning seetõttu hoiavad nad igaks juhuks igal moel madalat profiili. Ärilehe valik tundub seda sobivam, et soomlasest Aku Soraineni 1995. aastal loodud ettevõte on küllalt omapärane lill Eesti advokaadibüroode taimelaval.
Kõigepealt asutas Sorainen oma büroo Eestis, siis Lätis (1997) ja lõpuks jõudis Leedusse (1999) välja. Oma elu seadis ta sisse Eestis, võttis hiljem eestlanna naiseks. Täna võib tema kabineti seinal asuval diplomil näha tähtsat daatumit: 18. juuni 2002. Just sel päeval sai Sorainenist Eesti advokatuuri liige (loe: Eesti esimene välismaalasest vandeadvokaat).
Möödunud neljapäeva pärastlõunal on Pärnu maanteel asuval Soraineni advokaadibürool Kawe Plaza seitsmendal korrusel käed tööd täis. Büroosse on külla tulnud 42 tudengit Tartu ülikoolist ja õigusinstituudist. ?Advokaat on nagu korstnapühkija: kui nööbist kinni võtad, toob õnne,? julgustab advokaat Carri Ginter noori küsima. ?Või hagi,? lisab muiates. Vähemasti kaks tudengit valitakse välja suvise praktika jaoks. Töötajate keskmine vanus firmas jääb 30 piiresse.
Kõrge tase
Sorainen räägib mõnusa väikese aktsendiga soravas eesti keeles, et töö kõrge kvaliteet ning väga hea klienditeenindus on advokaadi edukuse alustala. Ning lisab, et Eesti Advokatuur on pööranud palju tähelepanu advokaadi teenuse kvaliteedi ning sõltumatuse tagamiseks. Nüüd on Eesti advokaatide tase ka äriõiguse valdkonnas juba kõrge. Tema hinnangul võtavad advokaadid oma tööd Eestis väga tõsiselt ja püüavad anda endast parima. ?Seetõttu on kurb, et üksikud seaduse vastu eksinud advokaadid on suutnud advokaatide mainet kahjustada,? nendib mees.
Noortel soovitab Sorainen lõputöö teema üle tugevalt järele mõelda, see võib tulevikus võtmesõnaks osutuda. Tema enda lõputöö valmis Baltimaade ärijuriidikast, mille kirjutamise käigus sattus ta Leetu, siis Lätti ja lõpuks Eestisse. Noored kuulavad tähelepanelikult, lonksavad pokaalist punast või valget veini. ?Sattusin ka siia kõigepealt kuuks ajaks praktikale,? räägib Karin Madisson pärastpoole.
See oli aastal 1996. Pikk aeg olla, paljud advokaadid on mingil hetkel oma firma teinud. ?Naistele on oma büroo loomine raske ja mulle meeldib siinne õhkkond,? sõnab Madisson. Viimane on nii teda kui teisi pikaaegseid töötajaid (ja neid on palju, sest Sorainen on järjest suurenenud, kuid äraminejaid võib otsida tikutulega) kinni hoidnud. Sisuliselt firma algusest ehk ligi kümme aastat töötanud personalijuht Kristiina Häärms loendab soodustusi, mis büroos töötamine endaga kaasa toob.
Hommikused keeletunnid büroos. Võimalus firma kulul tegeleda endale meeldiva spordialaga. Koolitused, arenguvestlused kaks korda aastas, võistlused firma 12 töögrupi vahel (võitjad said seminari/suusareisi Austriasse), premeerimissüsteemid ja vahetusprogrammid, inglise keel töökeelena. Võtame kas või pisiasja: miljonivaatega majanurga suurest ja päikesepaistelise rõduga toast, kus võiks samahästi asuda firma juhatuse ruumid, leiab raamatukogu ning köögi. Et 30 Tallinna juristi ja administratiivtöötajat (Baltikumi ja Soome peale töötab neid täna firmas 75) end lõuna ajal mugavalt saaksid tunda.
Edu tipp
Aku Soraineni märksa tagasihoidlikuma kabineti seinalt leiab veel teisigi pilte. Muu hulgas kirevais toonides maali. Samas stiilis, kuigi kõige erinevamates värvitoonides, näeb neid mitmel pool üle kontori. Maale käidi üheskoos emotsionaalse intelligentsuse koolitusel kunstnik Aili Vindi juhendamisel joonistamas. Kokku panustas firma mullu töötajate koolitusse miljon krooni.
?Miks mitte partneriks saada, kui töötad pikka aega ja teed väga head tööd?? avaldab Sorainen. ?Igal pool maailmas on võimalik saada partneriks,? lisab ta. Büroo kümnest partnerist ja assotsieerunud partnerist viis asuvad Eestis, kolm Lätis ja kaks Leedus. Lisaks heale tööle mängib rolli inimestevaheline keemia: tuleb sobituda meeskonda.
Ehk nagu Carri Ginter meenutab kooliaegset arvamust eduka advokaadi näitajatest: kui saad omaette aknaga kabineti, siis oled sihid saavutanud. Kolme kuu eest firmasse tulles leidis mees, et siin näitab edukuse staatust hoopis vastupidine. Edu tipp on see, kui sinu kõrvale pannakse istuma ja õppima noor inimene.
Fakte advokaadibüroo Sorainen Law Offices kohta
?? Asutatud 1995. aastal Eestis.
?? Mullune kontserni käive oli 65 miljonit krooni, sellest Eestis 27 miljonit krooni.
?? Firma on nõustanud 300 ettevõtte ülevõtmist Baltikumis, mullu viie miljardi krooni eest.
?? Tegeleb 12 juriidilise valdkonnaga, tähtsamad on ülevõtmine ja ühinemine, äriõigus, asjaõigus, finants- ja väärtpaberiõigus, maksuõigus, Euroopa Liidu õigus ja konkurentsiõigus.
?? Töö käib pan-Balti gruppides, mis tagab parema ja soodsama tulemuse.
?? Firma tuhatkonnast kliendist enamik on pikaajalised. Suuremalt jaoks on klientideks suured pan-Balti või rahvusvahelised Baltikumis tegutsevad ettevõtted, investeerimisfondid ja pangad.
?? Puudub sõltuvus klientidest: suurimadki neist teevad alla kolme protsendi käibest.
?? 80% firma tööst moodustab kliendi jooksev nõustamine ja projektid, 20% on seotud vaidlustega. Firma eesmärk on teenindada klienti vaidluste ja kohtuasjade ennetamise põhimõttel.
Riik ostis õigusabi 1,1 miljoni krooni eest
?? Enamasti eelistavad riigiasutused kindlate ja läbikatsutud advokaadibüroode teenuste kasutamist, Sorainen Law Officesi klientideks on näiteks mitmed saatkonnad.
?? Riik kasutab õigusabiteenust üsna sageli. Äsja avaldatud analüüsist mulluse riigi esindamise kohta kohtus selgub, et kokku osales riik protsessiosalisena 291 tsiviil-, 312 haldus- ja 71 kriminaalasjas.
?? Riigilt mõisteti teiste isikute kasuks välja kokku 3,7 miljonit krooni, mis moodustub peaasjalikult siseministri kui riigi esindaja vastu esitatud lepingujärgsest võlanõudest. Tegu oli esimese astme kohtulahendiga, asi on edasi kaevatud ning ringkonnakohtu otsus kõnesolevas asjas puudub. Riigi kasuks mõisteti välja 14,9 miljonit krooni, mis ületab eelmise aasta summat ligi viie miljoni võrra.
?? Peaasjalikult oli tegu haridusministri kui riigi esindaja poolt sissenõutud õppelaenuvõlgnevustega ja teise suure osa nimetatud summast moodustavad kriminaalasjades välja mõistetud keskkonnakahjud. Viimaste kuritegude koguarv võrreldes eelmise aastaga peaaegu kahekordistus.
?? Riigiasutuste kokku 1,1-miljonilised kulutused õigusabile jäid üldjoontes samadesse piiridesse varasemate aastatega võrreldes. Asjaolu, et asjade arvu vähenemisest hoolimata on kulud õigusabile püsinud samas suurusjärgus, on mõistetav, sest riigile õigusabipakkujate nimekirjale lisatud advokaadibüroode hinnakirjad kallinesid. Kantud kuludest õigusabile on laias laastus riigi kasuks välja mõistetud natuke alla poole. Niisugune oli proportsioon ka eelmistel aastatel.
Miljonid kroonid dividendideks
?? Tunamullu maksis Eesti tuntumatest advokaadibüroodest enim dividende Raidla ja Partnerid, kes sai aasta varem ka suurima kasumi.
?? Ligi 62 miljoni kroonise käibe juures oli Raidla ja Partnerite kasum 2003. aastal 24,3 miljonit krooni. Ettevõte maksis dividende 26,6 miljonit krooni.
?? Raidla ja Partnerite omanikud on Jüri Raidla, Sven Papp, Raino Paron ja Toomas Vaher. Raidla ja Partnerites töötas 2003. aastal keskmiselt 35 inimest.
?? 25,9 miljonit krooni äritulusid saanud ja 6,1 miljonit krooni kasumit teeninud advokaadibüroo Tark & Co maksis dividendideks 5,9 miljonit krooni. Büroo omanik on Aare Tark.
?? Advokaadibüroo Lepik ja Luhaäär jagas dividendideks 6,5 miljonit krooni. Tulusid sai firma aasta varem 27,6 miljonit ja kasumit 4,3 miljonit krooni. Firma omanikud ja juhatuse liikmed on Peeter Lepik ja Toomas Luhaäär.
?? Advokaadibüroo Luiga, Mugu & Borenius kasum oli 10,4 miljoni kroonise äritulu juures 2,6 miljonit. Dividende maksis ettevõte 3,1 miljonit. Firma omanikud on Sten Luiga ja Margus Mugu.
?? Sorainen Law Offices teenis kasumit 2,2 miljonit krooni, millest dividendidena jaotati 276 000 krooni.
?? Advokaadibüroo Aivar Pilv teenis 2003. aastal 14,6 miljoni kroonise müügitulu juures kasumit ligi 1,2 miljonit. Sama palju maksis büroo dividende.
?? Advokaadibüroo Glikman & Glikman käive oli 2003. aastal 10,3 ja kasum 3,4 miljonit krooni. Kogu kasumi maksis büroo välja omanikele Leon ja Aleksander Glikmanile.
Kui palju maksab advokaadi tund?
Käibemaksuga tunnihind Eesti advokaadibüroodes (põhineb riigile 2005?2006 õigusabi osutajate nimekirjal):
?? Raidla ja Partnerid ... 2124
?? Lextal ... 2124
?? Lepik ja Luhaäär ... 2065
?? Mody & Hääl Glimstedt ... 2065
?? Aivar Pilve Advokaadibüroo ... 2006
?? Bachmann & Partnerid? 2006
?? Entsik & Sillar ... 1770
?? Maria Mägi? 1770
?? Paul Varul? 1770-2360
?? Teder, Glikman & Partnerid ... 1770
?? V. Kaasik & Ko ... 1770
?? Luiga, Mugu & Borenius ... 1770
?? Sorainen Law Offices ... Eestis 1758, Läti, Leedu ja Soome kohtutes 3540
?? Straus & Partnerid ... 1652
?? Ruus, Koch & Partnerid ... 1500
Allikas: justiitsministeerium
