Toidukaupade müüki veab hindade vähenemine mitmetes kaubagruppides ning seda on oodata ka järgmistel kuudel, kui jätkuvad Venemaa sanktsioonid ja toorainete langus maailmaturul.

2014. aasta augustis ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 429 miljoni euroni, kasvades aastaga 7%. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerituna vähenes müük võrreldes juuliga 1%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 510 miljonit eurot, kasvades aastaga 6%.

Kiire palgakasv on kaasa toonud tugeva sisekaubanduse kasvu. Viimastel kuudel on Eesti olnud stabiilselt Euroopa Liidu kolme kõige kiirema sisekaubanduse kasvuga riigi seas. Samal ajal väheneb jätkuvalt inimeste finantsvõimendus. Aastases võrdluses on Eesti residentidest kodumajapidamiste laenud suurenenud 1,5% võrra, kuid hoiused on kasvanud 8%, ulatudes enam kui 5,2 miljardi euroni. Seetõttu võib eeldada, et majanduskasvu aeglustudes on olemas mõningane puhver tarbimise jätkumiseks.

Tarbijate kindlustunne augustis küll mõnevõrra vähenes, kuid ilmselt on üheks põhjuseks globaalne ebakindlus, see ei pruugi aga tähendada, et inimesed ostmist piiraks. Positiivsena võib välja tuua mootorikütuse müügi suurenemise aastases võrdluses 8%. Seda näitajat võib kasutada ka majandusaktiivsuse indikaatorina, kuna selle kasv näitab, et inimesed liiguvad rohkem ning ilmselt on ka nende majanduslik olukord parem. Samuti mõjutab tulemust võitlus salakütusega.

Järgmistel kuudel on oodata jaemüügi kiire kasvu jätkumist. Mõnevõrra nõrgem võib olla püsikaupade soetamine, kuna tarbijad võivad kallimate kaupade ostusid edasi lükata. Seda trendi kinnitab ka juba augustis teistest segmentidest nõrgemana käitunud sõidukikaubandus, kus müügimahud vähenesid aastaga 4% võrra. Sügiskuudel on oodata sisekaubanduse kasvu jäämist 5-7% vahele.