Eesti esitab taotluse Soomega-suunalise Balticconnectori gaasitoru rahastamiseks
Majandus- ja taristuminister Kristen Michal andis heakskiidu Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF - Connecting Europe Facility) energeetika taotlusvooru esitatavatele projektidele.
Arendajad esitavad projektidena Eesti ja Soome gaasi ülekandevõrke ühendava Balticconnectori gaasitoru, Lätiga gaasi transiidi võimaldamiseks vajaliku Karksi kompressorjaama ning Paldiski veeldatud maagaasi terminali, teatas majandusministeerium.
„Tänu Soome valitsuse tõsisele tööle saab meie peaministrite plaan kahe riigi ühendusest reaalseks ühistaotluseks. Balticconnectori tähtsust ei maksa alahinnata kummagi riigi jaoks – see on üks osa energiasõltumatusest ja julgeolekust nii meile kui Soomele. On siiras rõõm näha, et kaks riiki panid seljad kokku ja esitavad ühise taotluse. Tulemus on seda parem, kuna vahepeal levitati hoolega jutte, et ühist taotlust küll ei tule,“ ütles minister Michal.
Balticconnnetori hinnatav maksumus on 250 miljonit eurot, millest Eesti osa on ca 130 miljonit. Toru pikkus on Eesti maismaal 47 kilomeetrit, merealune osa on 81 ja Soome toru pikkus maismaal on 20 kilomeetrit. Rajamise eeldatav periood on 2016-2019, omanik ja projekti koordinaator on Eesti poolt Elering Gaas ja Soome poolt Baltic Connector OY.
Balticconnectori rajamine liidab Balti riikide gaasiturule Soome gaasituru mahuga ligikaudu 3 miljardit kuupmeetrit gaasitarbimist aastas, luues ligi kaks korda suurema Balti riikide ja Soome ühise gaasituru.
Koos Leedu ja Poola vahelise gaasiühenduse rajamisega võimaldab Balticconnectori ehitamine aastaks 2020 lõpule viia Baltimaade ja Soome gaasiturgude integreerimise Euroopa Liidu ühtse energiaturuga. Karksi kompressorjaama ehitus annab võimaluse kahesuunaliseks gaasi transpordiks Eesti ja Läti vahel, mis koos Balticconnectoriga annab Soomele ja Eestile võimaluse kasutada Lätis asuvat maa-alust maagaasi hoidlat oma turu vajadustest lähtuvalt.
Paldiski veeldatud maagaasiterminali taotluse esitas MKMile OÜ Balti Gaas. Veeldatud maagaasi terminali rajamine tooks regiooni gaasiturule uue tarneallika ning suurendaks seeläbi gaasiturul konkurentsi ja energia varustuskindlust. Eesti riik terminali ei plaani investeerida.
