Eesti ettevõtjad huvituvad Pihkva piirkonnast esialgu rohkem teoreetiliselt
•• Kuidas iseloomustaksite Eesti ettevõtjate huvi Pihkva vastu, üldse Eesti ja Pihkva oblasti vahelisi ärisidemeid?
Ma iseloomustaks neid selliste sõnadega – stabiilselt aeglase vooluga. Suhteliselt aktiivne oli läbikäimine Eesti ja Pihkva oblasti ettevõtjate vahel kuni 2007. aasta kevadeni, pärast mida poliitilised protsessid (pronkssõduri teisaldamisega seotud sündmused – J. P.) hakkasid mõjutama majanduskoostööd. Siis oli Pihkva oblastis registreeritud 35 või 36 ettevõtet Eesti kapitaliga, nüüdseks on nende arv vaid veidi suurenenud. Minu arust on neid praeguseks Pihkva oblastis 39. Viimati siin registreeritud Eesti kapitalil põhinev firma tegeleb näiteks fassaadikatte materjalide müügiga.
•• Kas isegi majanduskriis pole pannud vastastikku rohkem majanduskoostööd otsima?
Praegu on tekkinud Eesti ettevõtjates taas suurem huvi Venemaa turu vastu ning vastupidi – meie ette-võtjates Eesti turu vastu. Koostöö on meile väga kasulik, sest Pihkva asub ju vaid 60 km kaugusel Eesti piirist. See tähendab näiteks minimaalseid transpordikulusid. See puudutab meie metsaga tegelevaid firmasid, mis minu teada on näiteks ühed peamised Vastseliinas asuva mööblitööstuse toorainega varustajad. Vastseliina on meilt ju ainult 78 kilomeetrit. Ma just hiljuti külastasin Vastseliina mööblitööstust ja mul jäi mulje, et vaatamata kriisile tunnevad nad ennast päris hästi.
•• Väga huvitav! Milliseid näiteid te veel oskate tuua ühiste äriprojektide või plaanide kohta?
Millalgi kuu aega tagasi kohtusin Tartus ühe tuntuma Eesti ettevõtja Neinar Seliga. Tema firmal (Estiko-Plastar – J. P.) on väga palju kliente Venemaal. Need on kommivabrikud, piimatööstused jt, kes ostavad tema kvaliteetset pakendit. Lisaks tuleb umbes 70 protsenti Estiko-Plastari toorainest Venemaalt, ühest Kaasani keemiatehasest. Tal oleks nendes tingimustes ehk mõttekas luua Pihkva oblastis oma ettevõte, mis toodaks selliseid lihtsamaid pakendeid ning vahendaks toodangut Tartust Venemaa klientidele. Seda Neinar Seli ideed me arutasime. Minu arust väga hea mõte. Vähemalt Pihkva oblastis pole Estiko-Plastari toodangule mingeid konkurente.
•• Võtame teie hea tuttava Neinar Seli näiteks. Kui ta tahab tõesti Pihkva oblastis oma ettevõtte teha, siis millest ta peaks siin alustama?
Tuleb kõik korralikult läbi arvutada ja teha äriplaan. Tema juristid peaksid meie juristidega läbi arutama, millised võimalused siin peituvad, millised on ohud. Ühesõnaga teha korralik turu-uuring.
•• Seda loomulikult, aga kas on mingeid aspekte, mida peaksid Eesti ettevõtjad eriti arvestama, kui nad mõtlevad Pihkva oblastisse tuleku peale?
Kindlasti tuleb arvestada seda, et Venemaal on eriline kord välismaa kodanikele töölubade andmisel, mis käib Venemaa föderaalse migratsiooniteenistuse (FMS) kaudu. Mis puudutab ettevõtete juhtkonda, siis see on suhteliselt lihtsasti lahendatav küsimus, sest selle jaoks on lihtne kvoote saada. Kui sa aga tahad, et siinses ettevõttes töötaksid spetsialistidena Eesti kodanikud, siis peaks hiljemalt pool aastat, aga veel parem, kui aasta varem, esitama taotlused tööloa kvoodi saamiseks siin Pihkva oblastis. Paljud kujutavad ette, et võib tulla, asutada siin oma firma ja asuda kohe tegutsema. Võib, aga siis peab hakkama seda distantsilt juhtima või siis vaid aeg-ajalt kohale sõites. Vähemalt esialgu, kuni pole tööluba.
Tasub arvestada, et meie kohalik seadustik näeb ette mõningaid soodustusi investoritele, kes on investeerinud vähemalt 1,5 miljonit rubla. Näiteks langeb maks maale ja varale kahelt protsendilt 0,01 protsendile ehk 200 korda. Seda selle ajani, kuni investeering on ennast ära tasunud. Tavaliselt on see neli-viis aastat. See on väga kasulik, kui ehitad mingeid suuri komplekse, ärikeskusi, terminale jne.
•• Kui kerge või raske on leida Pihkvas kvalifitseeritud tööjõudu?
Kõrge kvalifikatsiooniga tööjõuga on meil probleeme. Keskmise kvalifikatsiooniga probleeme pole. Raske on leida näiteks kõrgema järgu keevitajaid, elektrikuid, aga 3. ja 4. järgu keevitajaid lasevad välja meie oma kutsekoolid. Insenere meilt leiab, kuigi neid pole nii palju kui tahaks.
•• Kuidas praegune Pihkva oblasti juhtkond, eriti kuberner Andrei Turtšak suhtub võimalikesse investoritesse Eestist?
Praegune juhtkond on väga pragmaatiline, nad eraldavad poliitika majandusküsimustest. Poliitika on Moskva võimu asi. Meie jääme alati naabriteks, sellepärast huvitavad meid rohkem majandusküsimused.
•• Riigikogu majanduskomisjoni juhi Urmas Klaasi jutust on mul jäänud mulje, et Eesti ettevõtjate huvi Pihkva vastu on kasvamas. On see nii?
Ma ei ütleks, et on kasvanud. Ütleme nii, et faktiline huvi ei ole kasvanud, aga kasvanud on potentsiaalne huvi. Väga palju küsimusi on, käiakse-uuritakse. Aga otsuseid, et jah, me toome siia oma firma – seda eriti pole. Ma arvan, et põhjus on siiski praegune raske majanduslik olukord. Meil on muide Urmas Klaasi ja Eesti vanemkonsuliga Pihkvas Carl-Erik Reintammega mõte korraldada septembris Pihkvas tõsine seminar teemal, kuidas Eesti ja Pihkva oblasti ettevõtted saaksid rohkem koostööd arendada. Nii umbes 50 inimest mõlemalt poolelt ning arutada, mis on peamised barjäärid, mis koostööd segavad ja millised võiksid olla perspektiivsemad suunad.
Mul tuli nüüd meelde, et turismi alal on Lõuna-Eesti ja Pihkva oblasti piiriäärsete omavalitsuste vahel huvitav koostööprojekt, mis võib aidata ka ettevõtjate koostööd. See on turismirada mööda vanu kindlusi – Vastseliina Eestis, meie Irboska ja Petseri kindlused, ja loodetavasti ka Aluksne kindlus Läti poolelt.
•• Kui nüüd võrrelda, siis kas Läti ettevõtjate huvi Pihkva vastu ja kohalolek siin on suurem kui eestlaste oma?
Jah, nende investeeringuid on rohkem ja ka ühisfirmasid on palju rohkem. Läti kapitaliga ettevõtteid on meie oblastis üle saja. Läti on viimasel ajal hakanud huvi pakkuma kui kanal sealtkaudu Poola suurele turule ja sealt edasi Saksa turule. Mulle tundub, et kuna Lätit on kriis tabanud rängemini kui Eestit, siis selle võrra otsivad nad aktiivsemalt võimalusi.
•• Ma lugesin, et Läti majandusministeerium on peagi alla kirjutamas majanduskoostöö lepingut Pihkva oblasti võimudega. Kas Eestiga on ka selline leping võimalik?
Jah, aprillis kirjutatakse selline leping Lätiga ametlikult alla. Urmas Klaasi käest ma tean, et ka Eesti poolel on mõte leping välja töötada. Klaas on üks kokkuleppe sõlmimise initsiaatoreid. Mulle tundub, et kohati on eestlaste suhtumine selline, et vaatame, kuidas asjad ise arenevad, ärme kiirustame sündmustest ette, äkki tuleb iseenesest midagi välja. Aga see ei ole alati nii.
•• Peagi peaks käima minema Venemaa ja Euroopa Liidu vaheline uus programm Eesti, Läti ja Pihkva oblasti regionaalse koostöö arendamiseks. Kuidas see majanduskoostööd võib aidata?
See võib aidata väga palju, sest sellest programmist eraldatavast rahast võib 80 protsenti kulutada konkreetselt ehitamiseks, sisseseade ostmiseks, tehnoloogiatele jne. Varasemad programmid Euroopa Liiduga lubasid „rauale” eraldada vaid 20 protsenti toetussummadest.
•• Kui palju andis selle ühisprogrammi jaoks raha Venemaa valitsus?
Pool paneb Venemaa ja pool Euroopa Liit, see teeb kummaltki ligi 40 miljonit eurot. Aprilli keskel avatakse juba esimesed projektid, mida rahastatakse selle koostööprogrammi kaudu. Tegemist on tagastamatu abiga. Ütleme, et Eesti pool on huvitatud plastist kalapaatidest või väikejahtidest, et nendega järvedel purjetada, aga meil Pihkvas on väikelaevade tehas, kus on selleks vajalik oskusteave. Nad loovad ühisfirma, mille sisseseade võib kinni maksta just see Venemaa ja Euroopa Liidu programm. 80 protsenti saadavast rahast võib kulutada sisseseadele, aga ülejäänud 20 protsenti tuleb kulutada väljaõppele jne. Ma tõin selle lihtsalt näiteks, reaalsuses sellist projekti veel pole, ma lihtsalt praegu mõtlesin selle teie jaoks välja. Paatide-jahtide tootmise asemel võib olla mida iganes, kas või rahvuslikus stiilis saunad jms. Oluline on lihtsalt, et ühisettevõttes oleks partneriteks ühelt poolt Venemaa ja teiselt poolt Eesti või Läti firma või siis osalevad ühisfirmas kõigi kolme riigi ettevõtted. Seda viimast varianti tervitatakse kõige rohkem.
•• Mis on saanud Pihkva oblasti viimaste aastate suurimast investeerimisprojektist – tselluloositehase rajamisest Dedovitšisse, Pihkva HEJ lähedale? (Tehast plaanis hakata 2005. aastal rajama Norra kontsern Larvik Cell, kellele kuulub Kunda tselluloositehas – J. P.)
See on külmutatud kriisi tõttu. See paberi- ja tselluloosikombinaat pidi hakkama tootma kartongi ja pakkimismaterjali. Mahud pidid olema väga suured. Tean, et nad plaanisid aastas läbi töötada 1,2 miljonit kuupmeetrit puitu.
•• Kui palju üldse kriis mõjutas Pihkva oblastit?
Meie olukord on suhteliselt stabiilne ja see ei ole kriitiline. Väga sügavalt meil kriisi ei tunne, sest Pihkva oblastis ei ole võimsat masinatööstuskompleksi ega ehitustööstust, mida kriis tabas kõige tugevamini. (Pihkva oblasti eelarvest ligi pool tuleb niigi föderaaleelarvest – J. P.) Vabu töökohti on meil rohkem kui töötuid. Neil tuleb lihtsalt ümber õppida, aga mitte igaüks ei ole selleks valmis.
