Alates eelmisest kolmapäevast on Türgi valuuta kukkunud euro suhtes 22%, aasta algusest on Türgi liir kaotanud 42% oma väärtusest võrreldes euroga. Viimaste päevade paanilise liikumise ajendiks oli suhete halvenemine USA-ga, kus ei jõutud esialgu kokkuleppele "poliitiliste vangide" vahetamises ja hiljem hakkas USA ähvardama sanktsioonide kehtestamisega.

Olukorras, kus Türgi majandus on niigi jahtumas, jooksevkonto defitsiit on suur, keskpank on sõltuv presidendist ja turgude usaldus on finantssüsteemi toimumiseks määrava tähtsusega, oli suhete halvenemine NATO partneriga äärmiselt negatiivne. Erdogani sõnavõtud viimastel päevadel on olukorrale mõjunud veelgi enam destabiliseerivalt. On suur oht, et Türgi valuutakriis toob kaasa kohaliku panganduskriisi, kuna pankade kapitalitasemed on võrdlemisi haavatavad ja halbade laenude osakaalu ei ole võimlaik enam restruktureerimise taha peita.

Türgi turg näib küll aktsiate hinna-kasumi suhtarvu (P/E) näidu seitse järgi odav, aga see on paljuski petlik, kuna on tingitud pankade väga madalatest P/E suhtarvudest (kaks kuni neli). Pankade E (earnings ehk puhaskasum) võib aga lähiaastateks kukkuda nulli lähedaseks, kui viimaks hakatakse "õiglaselt" kajastama halbade/restruktureeritud laenude mahte.

Meie eelistame Türgis endiselt ettevõtteid, millel on tugev bilanss ja mis teenivad oma tulu välisvaluutas või mille müügitulu on mittetsükliline. Kuigi niisuguseid ettevõtted on Türgis võrdlemisi vähe ja pigem on nad turuga võrreldes ka vähem langenud, oleme siiski leidnud üksikuid ettevõtteid, mis vastavad meie nõudmistele kvaliteedi ja hinnataseme osas. Fondis oleme Türgi positsioone languse peal hoidnud stabiilsena ja viimaste päevade paanika ajal osakaalu isegi veidi tõstnud. Trigoni Uus Euroopa fond on aasta algusest langenud -5,1%, Türgi aktsiandeks eurodes aga -52,5%.