Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) väidab, et maagaasiseaduse muudatused põhinevad mitmetel ja põhjalikel analüüsidel ning kõigi osapoolte ärakuulamisel. Eesti Gaas kinnitab, et see väide ei vasta tõele.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts on Eesti Gaasi juhatuse liikme Raul Kotovi sõnul korduvalt kinnitanud, et kõik seaduseelnõus toodud seisukohad põhinevad põhjalikel analüüsidel. Eesti Gaas pöördus 1. märtsil teabenõudega ministeeriumi poole ja palus kõigi teostatud analüüside väljastamist.

Teabenõue tuleb teatavasti täita viie tööpäeva jooksul, kuid 20. märtsiks polnud Eesti Gaas veel mingit vastust ministeeriumilt saanud.

„Kuna me oma teabenõudes palusime nende analüüside väljastamist, millele on maagaasiseaduse eelnõu väljatöötamisel tuginenud ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei ole suutnud neid analüüse siiani esitada, siis võib tõdeda, et tõenäoliselt mingisuguseid analüüse ei ole teostatud ja eelnõu muutmise mõjud on tegelikult läbi kaalumata,“ ütles Kotov.

Kotova sõnul on Eesti Gaas esitanud majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumile vajalikud analüüsid. Esitatud on Kotova sõnul analüüs, millelt nähtub, et eelnõu väljatöötamisel kaaluti direktiivis esitatud kõigi kolme TSO mudeli kasutusele võtmise poolt ja vastu argumente.

Lisaks sellele veel analüüsid ja muud materjalid, mille põhjal jõuti eelnõu väljatöötamisel järeldusele, et Eesti tingimustes ei ole ITO mudeli rakendamine põhjendatud ja eesmärgipärane.

Ka nimetati Kotova andmeil konkreetsed riigid, kus gaasi müüjate vahel on konkurents tekkinud just TSO omandisuhete täieliku eraldamise tõttu koos analüüsiga, mis seda väidet kinnitab.

„Samuti esitasime analüüs Eesti ja vastavate riikide gaasiturgude võrdluse kohta, mille põhjal saab teha järelduse, et ka Eesti gaasiturul tekiks konkurents ainuüksi TSO omandisuhete täieliku eraldamise tulemusel,“ ütles Kotov.

Ka riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo leidis 16. veebruaril majanduskomisjonile eelnõu kohta lähetatud kirjas, et kokkuvõtvalt leiab riigikontroll, et püstitatud eesmärgid “suurendada energiajulgeolekut, varustuskindlust ja konkurentsi” on kahtlemata olulised, kuid eelnõu puudulik mõjuhinnang ei loo põhjendatud veendumust, et maagaasiseaduse muutmine kavandatud viisil neid eesmärke saavutada aitab.

Riigikontroll on Olgo kirja kohaselt seisukohal, et eelnõu koostajad on eelnõu eesmärkide saavutamist ohustavate riskide analüüsimisse ja maandamisse suhtunud pealiskaudselt ning jätnud sisuliselt hindamata, kuidas mõjutab eelnõuga kavandatu energiajulgeolekut, varustuskindlust ja gaasi hinda.

„Riigikontroll soovitab Riigikogul nõuda eelnõu algatajalt analüüsi, mis näitaks veenvalt, kuidas suurendavad valitud meetmed Eesti gaasituru varustuskindlust ja energiajulgeolekut ning gaasitarnimise mitmekesistamist,” kirjutas Olgo.