Eesti Gaas näeb tulevikku radiaatorite kõrval ka merel
Ann-Marii Nergi
reporter
Eesti Gaasi peamaja Liivalaia tänaval on samuti gaasiküttel, mis on Ants Noodi sõnul endiselt odavaim ja puhas energialiik. Tallinna linn sunnib aga tarbijaid kaugküttele üle minema.
FOTO: Foto: Karin Kaljuläte
Ants Noot peab perspektiivikaimaks ärisuunaks LNG-laevade punkerdamist ja ettevõte kavatseb mahtude kasvades ehitada oma LNG terminali või punkerlaeva.
Ants Noot, millised on Eesti Gaasi laienemissuunad, kui torugaasi tarbijate kasvu näha pole?
Lihtsalt torugaasi müük ei ole enam jätkusuutlik. Tahamegi inimestele pakkuda ükskõik mis liiki energiat nad endale sobivaks peavad. Müüme ju ka elektrit ja näeme, et inimestele meeldib saada teenuseid ühe arvega, ühest kohast. Laienesime just gaasi- ja elektrimüügiga ka Lätti. [Eesti Gaasil on praegu 40 000 kliendilepingut ehk u 100 000 tarbimiskohta]. Samal ajal tõstab valitsus jõuliselt gaasiaktsiisi põhjendusega, et soosima peab rohkem taastuvenergiat. Aga gaasi kui väga puhta energia hinda tõstame ja samas siis subsideerime teist energiakandjat ning langetame kunstlikult hinda. See on protektsionistlik energiapoliitika. Kui vabaturu tingimustes lastaks nendel asjadel toimida, oleks pilt hoopis teistsugune.