"Eesti Energia õlitehase lugu tekitab mitmeid küsimusi selle kohta, kas ettevõtetel on Eestis tegutsemiseks võrdsed tingimused. Eesti Energia ei toimi eraettevõttena, vaid on alati nautinud riigipoolset regulatiivset katet," kirjutas Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov.

"Puudutagu see siis näiteks Narva elektrijaamade põlevkiviahjudele taastuvenergiatoetuse maksmist selle eest, et seal segamini põlevkiviga ka puitu põletatakse, mis lörtsib taastuvenergia turgu ja metsa- ning puidutööstust või sedasama Enefiti näidet.

Ebaefektiivsed investeeringud kantakse lihtsalt maha, varade väärtusi hinnatakse vajadusel alla, mis võimaldab nii elektrit, gaasi kui soojust ettevõttel odavamalt müüa, surudes teiste turuosaliste marginaale ja investeerimisvõimekust maha. Samal ajal annab riik vajadusel riigiabi - seda on tehtud nii tasuta CO2 kvootide kui ka kapitali lisamiste näol.

Ja kui kallist tehasest tulev kallis õli pole konkurentsivõimeline, pannakse teistele kütustele aktsiisi otsa, et olukorda parandada.

Eesti tööstusele tähendavadki Eesti Energia suured äririskid seda, et erinevad sektorid seisavad vastakuti suurte maksutõusudega, et täita riigieelarvet, kuhu riigifirma loominguline juhtimine on augu jätnud. Võib olla tasub siit otsida põhjust, miks tõuseb mh gaasiaktsiis."