“Me kirjutasime Eesti Geenivaramuga alla ühiste kavatsuste protokolli, mis näeb ette mõlemapoolse rahastamisega koostööd,” ütles Genome Canada asepresident Marcel Chartrand.

Ühisprojekti rahastamise peab kinnitama Genome Canada nõukogu. Kanadalaste riikliku innovatsioonifondi juures tegutsev geenifond rahastab ennekõike kohalikke ettevõtmisi, kuid osaleb Chartrandi sõnul näiteks Põhjamaadega ka rahvusvahelistes projektides.

“Projekt Kanadaga rajatakse informatsiooni vahetamisele, kuid see aitab ka Eestis geeniproove edasi koguda,” ütles geenivaramu nõukogu liige Vilja Savisaar. “Projekti rahaline maht pole veel teada, sest läbirääkimised käivad.”

Geenivaramu sündis valitsuse loaga eestlaste geeniproovide kogumiseks ning Savisaare selgitusel pole kordagi kavandatud, et ettevõtmist kannaks riiklik rahastamine.

“Kavatsuste kokkulepe on sõlmitud, summad selguvad kõneluste käigus paari kuu jooksul,” ütles geenivaramu juhatuse liige Andres Metspalu.

Kanada innovatsioonifond ei võta Eesti geenivaramu rahastamisest tõenäoliselt märkimisväärselt osa, sest tema investeeringud peavad piirduma Kanada territooriumil asuvate teadusasutustega. Pole välistatud, et mõni Kanada teadusasutus kaasab Eesti Geenivaramu projekti, mida rahastab innovatsioonifond.

Vaid kümnendik

Geenivaramu 2005. aasta eelarve peab olema 36 miljonit kroonine, et andmepanga kasvutempo jõuaks 2007. aastaks kavandatud 100 000 proovini. Praegu on Eesti Geenivaramul ligi kümnendik vajaminevast summast.

Sotsiaalministeerium eraldas tänavu geenivaramule 4,3 miljonit krooni, millest pool on välja makstud ja ülejäänu kantakse üle pärast esimese rahasüsti kasutusaruande esitamist.

Eesti geenivaramu oli 2001. aastal üks esimesi omataolisi maailmas. Kanadalaste Genome Canada asutati aasta hiljem ning erinevalt säästlikest eestlastest paigutas Kanada valitsus sinna innovatsioonifondi kaudu ligi kaks miljardit krooni.