Eesti ingelinvestorite president: meil on kaks miljardi poole liikuvat idufirmat. Teiste osas on veel vara öelda
Eesti Äriinglite Assotsiatsioon on ettevõtetesse varases arenguetapis investeerivate erainvestorite organisatsioon. Üks eesmärk on ettevõtluskeskkonna arendamine. EstBANi kuulub praegu 125 inimest, kes analüüsivad iduettevõtteid võrgustiku abil ning teevad ühiselt ka investeeringuid.
Eesti inglite investeeringute maht kasvas võrreldes aasta varasema ajaga 28 protsenti. 11,3 miljonit läks kokku 108 ettevõttesse. EstBANis ei tegutse vaid eestlasest investorid. Kokku on neid 11 riigist. Investeeringuid tehti 17 erineva riigi idufirmadesse. Viie tegevusaasta jooksul on äriinglid investeerinud enam kui 700 firmasse üle 36 miljoni euro.
Rein Lemberpuu, kes on loomulikult ka ise ingelinvestor, selgitas Ärilehele pikemalt, milliseid rahapaigutusi on tehtud ja millised on Eesti tänased esi-idufirmad. Kas ütleb ta ka välja, kel on potantsiaali ükssarvikuks ehk „miljardi dollari firmaks" saada?
Teie liikmeskond kasvab jõudsalt. Kas ka eestlaste osas? On meil siis investeerimis- ja aitamissooviga inimesi juurde tulnud?
Liikmeskond on kasvanud nii eestlaste kui välismaalaste osas. Eestis on potentsiaal kahekordistada äriinglite arvu. Seega pole potentsiaal kindlasti ammendunud. Tõsi on see, et EstBAN kasvab ka välisliikmete liitumise abil, sest huvi Eesti idufirmadesse investeerimise osas on kasvav trend. Meie tervitame soojalt uusi ingleid nii Eestist kui välismaalt. Rahvusvahelistumine on selgelt tugevus - kõigi Eesti investorite huvides peaks olema luua konstruktiivseid piiriüleseid suhteid.
Õigupoolest pole EstBANiga liitumiseks kunagi varem nõnda soodsat hetke olnud. Veebruaris käivitasime koostöös Norra, Soome, Taani ja Põhjamaade äriinglite võrgustikuga Põhjamaade äriinglite programmi. Põhjamaade äriinglite programmi ootame nii iduettevõtteid kui investoreid. Eesmärk on pakkuda investeerimisvõimalusi kõrge perspektiiviga idufirmadesse ning julgustada uusi ingelinvestoreid esimest investeeringut tegema. Kaasnevad praktilised koolitused ning iduettevõtete ühishindamised, kus kõik uued inglid saavad tutvuda kogenenud inglitega ning alustada koheselt soovi korral ka tihedat praktilist koostööd ja ühisinvesteeringuid.
Eesmärk on, et kogenud äriinglid investeeriks koos uute äriinglitega, kes ei oskaks muidu parimat investeerimisobjekti ise välja valida. Põhjamaade äriinglite programmi kaudu saab investeerida alates 5000 eurost. Investeerimisobjekt valitakse välja koostöös. Nii saab maandada riski ning investeeringuvõimalus on kättesaadavam suurema hulga investorite jaoks, kuna lävepakk on madalam.
Seega, kõik erainvestorid, kes on seni investeerinud läbi traditsiooniliste kanalite - fondide, võlakirjade või aktsiate kaudu - saavad praegusel hetkel tulla meie juurde uudistama ning uurida, kas ja kuidas ingelinvesteeringute alustamine tema portfelli mõjutaks. Meie oleme igaljuhul valmis kohtuma, selgitama ja asja arutama.
Millised on vahvamad investeerimisnäited eelmisest aastast?
Ma võtan siin aluseks need uued ettevõtted, kes eelmine aasta suutsid kaasata kõige rohkemate investorite huvi. Selles võtmes tasuks esile tuua LeapIN, Clipman ning Frank.AI.
LeapIN pakub võtmed kätte lahendust asukohast sõltumatute ettevõte loomisel, luues neile nii pangakonto kui pakkudes raamatupidamise, maksunduse täisteenust.
Clipman suudab luua e-kaubanduse ettevõtete kodulehel asuva tooteinformatsiooni põhjal automaatselt videod, mis aitavad suurendada läbimüüki ja kasumlikkust.
Frank.AI automatiseerib digitaalsete reklaamikampaaniate loomise ja optimeerimise andes seeläbi võimaluse väikeettevõtetele professionaalsemaks online turunduseks.
Millised olid teie enda isiklikud investeeringud?
Eelmine aasta tegime 11 investeeringut ning investeerisime nii eelpool toodud idufirmadesse kui ka väljaspoolt Eestit Funderful (Läti) ja Workkola (Hispaania).
Funderful annab ülikoolidele võimaluse suhelda enda vilistlastega läbi kaasaegsete suhtluskanalite suurendades seeläbi nende kaasatust ülikoolide tegevustesse ja rahastamisse.
Workkola pakub iduettevõtetele uut lähenemist talentide leidmisel ja vastastikuse koostöö loomisel.
EstBANil on kindlasti väga hea ülevaade kodumaisest idufirmade turust. Kes on täna huvitavamad ja edukamad tegijad, kel tulevik paistab kõige helgem? Kas sealt võib ka ükssarvikuid tulla?
Ei sooviks kedagi põhjendamatult kiita ega laita. Ükssarviku staatuse poole liiguvad selgelt Pipedrive ja Taxify, teiste osas on veel vara selliseid hinnanguid anda.
Investorid teevad jooksvalt ka exiteid. Kas selle kohta on mingeid andmeid, et kui edukad need on olnud või see enam ei ole ESTBANi asi?
2017. aastal tegid Eesti äriinglid kokku 15 müügitehingut (exit). 12 müügitehingu puhul jäid äriinglid kasumisse. Neist ühe puhul saavutati rohkem kui kümnekordne tootlus ning kolme puhul rohkem kui viiekordne tootlus.
Kui palju ja kas üldse investeeritakse väljaspoole IT-sektorit?
Iga sektor praktiliselt kasutab vähemal või rohkemal määral infotehnoloogiat. Nii pole sektorite vaheline jagunemine kuigivõrd täppisteadus. Eestis tõusid lisaks IKT-le esile nii finantstehnoloogia (12 protsenti investeeringu saanud iduettevõtetest) kui loomemajanduse valdkond (11 protsenti investeeringu saanud iduettevõtetest).
Investorid saavad kindlasti aastas sadu soove "andke meile raha". Millised on peamised vead, mida tehakse?
Varases staadiumis on peamiseks veaks tootesse armumine ning klientide tegelike vajadustega arvestamata jätmine. Loodetakse, et investorid usuvad visiooni, mis iduettevõtte asutajatel on. Äriinglid aga usuvad seda visiooni, mis on ettevõttel, keda startup soovib aidata ehk kas startup pakub oma kliendi visioonide elluviimiseks piisavalt kriitilise tähtsusega lahendusi. Lihtsustatult, usume maksvat klienti. Kui suudad enda lõppkliendile müüa toote minutiga ja suudad investorile müüa toimuva ärimudeli samuti minutiga, jääb tavalisest 3-minutisest pitch'ist üle tervelt minut rääkimaks, miks sinu meeskond on elluviimiseks parim ning mis tingimustel ingleid kaasata soovid. Kes lühidalt sisu edasi anda ei suuda, see pole veel isegi täpselt aru saanud, milles seisneb tema äri.
Kas 2018. aastal võib samuti prognoosida kasvu või oli 2017 eriliselt hea aasta?
Käesoleva aasta toob kindlasti muutusi. Mitmed EstBANi liikmed on asutanud riskikapitalifonde. Seega hakatakse aina rohkem tegema investeeringuid läbi fondide. Nii väheneb tõenäoliselt ingelinvesteeringute osakaal ja suureneb fondide osakaal. Kokkkuvõttes tuleb siiski kapitali turule pigem juurde. Edaspidi peame mõtlema, kuidas seda statistikat adekvaatselt kokku panna.
