Välisminister Urmas Paeti sõnul rahastatakse sellest summast keskkonna-, sotsiaal- ja kultuuriprojekte. Mõlemad finantsmehhanismid loodi Euroopa Majanduspiirkonna laienemiskokkuleppe osana 2004. aastal. Selle kohaselt toetavad kolm Euroopa Liitu mittekuuluvat riiki Norra, Island ja Liechtenstein solidaarsuspõhimõttel 15 Euroopa Liidu liikmesriiki. Norra rahastab sellest üle 95%, teatas välisministeerium.

Paet ütles lepingu allkirjastamisel, et juba alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga, on koostöö Norraga erinevaid projekte toetava finantsmehhanismi rakendamisel olnud väga hea.

„Esimesel viieaastasel perioodil 2004 kuni 2009 rahastas Norra peamiselt keskkonna, kultuuripärandi, tervishoiu ja regionaalpoliitika valdkondade projekte,“ märkis Paet.

„Suurematest projektidest renoveeriti Norra toel Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskeskus ja rakendus mõisakoolide renoveerimise projekt ning loodi SOS lasteküla Põltsamaal,“ lisas ta.

Norra välisminister Jonas Gahr Støre kinnitas, et esimese perioodi tulemused on väga head. Finantsmehhanismid on leidnud sooja vastuvõtu ja on aktiivselt kaasanud ka Norra koostööpartnereid. Ühtlasi on muutunud poliitiline dialoog ning koostöö Eesti ja Norra vahel tihedamaks, ütles Støre.

Teisel programmiperioodil 2009 - 2014 toetatakse Eestis mitmeid erinevaid valdkondi. Näiteks rahastatakse 8,9 miljoni euroga tervishoiuprojekte ning 6,5 miljoniga projekte, mis suunatud riskilastele ja -noortele. Finantsmehhanismide raames on tähelepanu all keskkonnateemad ja roheline innovatsioon. Lisaks leiavad toetust ka kultuuripärand, kodanikuühiskond, teadus- ja haridusvaldkond ning soolise võrdõiguslikkuse projektid. Oluline rõhk on koostöö edendamisel Eesti ja doonorriikide vahel.