Eesti jätkusuutlikkus vähenes

Eesti jätkusuutlikkust näitav Säästva Arengu Indeks on kolme viimase aastaga vähenenud — 142 riigi seas on langetud üheksa koha võrra 27. kohale.

Eesti seisab säästva keskkonnakasutuse edukuse pingreas oma lähinaabritest Lätist (15. kohal) ja Leedust (22. kohal) tagapool, teatas Säästva Eesti Instituut.

Säästva arengu indeks mõõdab riikide säästva keskkonnakasutuse üldist edukust ja suutlikkust kaitsta keskkonda järgmiste kümnendite vältel. Indeksi arvutamisel võetakse arvesse loodusvarade kasutamist, keskkonnareostust, keskkonnakorralduse taset ja suutlikkust seda parendada — kokku kasutatakse 76 mõõdikut ja 21 indikaatorit.

Esimest korda pälvis Yale’i Ülikooli Keskkonnaõiguse ja Poliitika Keskuse ja Columbia Ülikooli Rahvusvahelise Maateaduse Infovõrgustike Keskuse koostatud riikide jätkusuutlikkuse järjestus maailma tähelepanu 2002. aastal.

Nii kolm aastat tagasi kui tänavu hoiab liidrikohta maailmas Soome. Ka Soomele järgnev Norra pole oma positsioone loovutanud. Viie liiderriigi seas on tänavu lisaks Soomele ja Norrale veel kolmaski Põhjala riik Rootsi, kellele järgnevad Kanada ja Šveits. Paremusjärjestuse viie viimase riigi seas on Usbekistan, Iraak, Turkmenistan, Taiwan ja Põhja-Korea.

Eesti jätkusuutlikkuse langemise põhjuseks on tarbimise kasv, meie loodusvarade ja energiakasutuse madal efektiivsus ja õhuheitmete jätkuvalt kõrge tase.

Lõviosa õhuheitmetest on pärit põlevkivitoormel töötavatest elektrijaamadest ja autode heitgaasidest ehk üha kasvavast autostumisest. Loodusvarade kasvav tarbimine ja majanduse efektiivsusnäitajate madal tase näitab, et riik pole suutnud ellu viia Eesti keskkonnastrateegias ja Eesti uuendatud keskkonnastrateegias aastani 2010 püstitatud eesmärke ning et riigi jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja rakendada tõhusamaid meetmeid.