Miks valitsus jättis ajakirjanduse käibemaksusoodustuseta, asendades nullmaksumäära vähem soodsama maksuvabastusega, ja miks ta tegi seda keset aastat, aga mitte näiteks tuleva või ka ületuleva aasta 1. jaanuarist - sinnamaani on Eestil aega viia oma maksusüsteem kooskõlla Euroopa direktiividega?

Peaminister

Tiit Vähi

Ma ei sooviks praegu konkreetselt sellele küsimusele vastata, tahaksin enne läbi rääkida vastava ala ministritega, mitte ametnikega. Praegu on see raskendatud, kuna on puhkuste aeg. Ma vastaksin küsimusele hiljem.

Minu ega valitsuse poolt pole tegemist küll mingi sihiliku sammuga halvendada ajakirjanduse olukorda, kuid ma ei usu, et käibemaksuseaduse muudatus päris juhuslikult nii välja kukkus. Minu jaoks oli see muudatus aga ootamatu. Ilmselt ei jälginud ma nii täpselt seda, muidu oleksin eelnõu arutamise ajal ajakirjandust puudutava üle küsinud.

Rahandusminister

Mart Opmann

Seadusemuudatus lähtub Euroopa direktiividest, mille järgi on nullmääraga maksustatud ainult eksport ja riikidevaheline n-ö välisabi, kõik muu liikus nn soodusmaksumäärade peale. Kõik, mis on kirjas Eesti Valges Raamatus seaduseelnõude osas, mida me peame vastu võtma, siis siin oleme võtnud kohustuse viia 1998. aastaks kõik maksud kooskõlla Euroopa direktiividega.

Põhimõtteliselt oleks võinud seadusemuudatuse kehtestada 1. jaanuarist või veel pisut hiljem, kuid see on rohkem n-ö tagantjärele jutt ega oma enam suuremat tähendust. Oleme muudatustega alustanud ja viime neid sisse vastavalt sellele, kuidas need on ette valmistatud.

Me tegelikult nägime ette, et muudatused tekitavad vaidlusi, kuid need tuleb sisse viia, kui me soovime Euroopa Liitu astuda. Käibemaksuseaduse muutmise eelnõu oli valmis ja ka kooskõlastatud juba veebruaris, nii et see pole olnud mingi saladus.

Käibemaksu nullmaksumääraga jäid seni veel ainult soojusenergia, elanikkonnale müüdav turbabrikett ja puit ning katlakütus, kuigi Rahvusvaheline Valuutafond tuli välja nõudega maksustada need käibemaksuga.

Tegime arvestused, et riigieelarvesse lisanduks sellest küll täiendavalt 300 miljonit krooni, kuid samas maksaksime n-ö teisest taskust tagasi üle 100 miljoni ja lisaks ka kompensatsioonidena elanikkonnale kuni 90 miljonit - seega kokku umbes 200 miljonit krroni, ja leidsime, et tegelik tulu, napilt 100 miljonit, ei kaaluks üles poliitilist kaotust, mis praegu sellisele otsusele järgneks. See ei oleks majanduslik võit, vaid tõsine poliitiline kaotus.

Praegu ei ole õige sellist otsust langetada. Kaks korda lükkas muuseas sama otsuse edasi Mart Laari valitsus, nüüd ka Tiit Vähi valitsus teist korda, aga lõpuks peab ta ikka tulema.

Lisaksin niipalju, et eraisikuid ei peaks katlakütuse käibemaksustamine eriti puudutama ja kui puudutab, siis on ilmselt ka tegemist keskmisest suurema sissetulekuga inimesega. Kui meil keskmine palk tasapisi kasvab - nii see tõenäoliselt ka on, siis muidugi kahaneb teisalt tasapisi ka toetusesaajate hulka.

Otsustamine on Riigikogu pädevuses. Kui Riigikogu otsustab teisiti, kui näevad ette Euroopa direktiivid, siis on see tema õigus - tänavu lükkas Riigikogu soojusenergia ja elanikkonnale müüdava kütuse maksustamise aasta võrra, tuleva aasta 1. juulini edasi. Siis tuleb selle küsimuse juurde nii või teisit naasta. Kuid ma leian, et see pole küll see küsimus, millega me võiks väga tõsimeelselt Euroopa Liiduga vastuollu minna ja mis võiks lõpuks saada takistuseks Eestile Euroopa Liiduga intergeerumisel.