Kukeseened eestlaste toidulauale ei jõua, sest lõviosa ehk 95 protsenti värsketest seentest viiakse välismaale. Need on hinnatud delikatess Pariisi eliitrestoranides, kinnitas Wiberg Foodi juhatuse liige Ragmar Rikberg.

Teadagi asuvad parimad seenekasvukohad Põlvamaal ja nii võivad Värska memme korjatud seened jõuda Poola vahendajate kaudu Prantsusmaale. Seevastu riisikatest jääb 80 protsenti eestlaste toidulauale. “Riisikate maitse on välismaalasele harjumatu,” möönis Rikberg.

Küllap on tublisid perenaisi, kes talveks laovad keldririiulile marineeritud, soolatud või hakitud haava-, kase-, tõmmu- ja kuuseriisikaid. Talveks täitub neist ka Türil asuva Wiberg Foodi ladu.

Esmaspäeval algas seente ja marjade kokkuost. Kui palju tonne marju ja seeni sel aastal kokkuostu tuuakse, sõltub eelkõige ilmast. Eelmisel aastal töötles firma 600 tonni köögivilju, lisaks oma maal toodetule toodi neid sisse ka mujalt. Rikberg ütles, et paraku ei suuda siinsed köögivilja- ja marjakasvatajad tagada hinna ja kvaliteedi kooskõla.

Hooaeg algamas

Marjade vähesus on mureks ka OÜ Berry Farmingule, mis töötleb astelpaju vilju. Et toodangut saaks turustada välismaale, oleks vaja suurendada kokkuostetava saagi kogust kaks korda ehk senise 100 tonni asemel vähemalt 200 tonni, selgitas OÜ Berry Farming assistent Andrus Lode. Ettevõte töötles algusaastail lisaks astelpajumarjadele ka maasikaid, praegu vaid astelpajumarju, mida külmutatakse, keedetakse moosiks, mahlaks ja toidulisandiks. Turustatakse oma ja teiste marjakasvatajate toodangut, 60 protsenti sellest jõuab Soome, väikeses osas Rootsi ja ülejäänu jääb Eestisse. Lode ütlust mööda algab astelpajumarjade kokkuost kolme nädala pärast.

Liiga vähe

Baltimaade suurima marjade kokkuostja ja töötleja AS-i Saarek tegevjuht Raul Kets ütles, et eestimaiste marjade osakaal moodustab ligi 2000-tonnise mahuga kokkuostust 10–15 protsenti. “Eestimaal pole nii palju marju, kui vaja oleks,” ütles ta.

Marjade kokkuost algas paar nädalat tagasi, selle kordaminekust või ebaõnnestumisest saab rääkida alles septembris. Üks suur mure on Ketsil ka. Nimelt pakuvad Euroopa tööstused marjade eest lausa olematut hinda, põhjuseks Poola rikkalik marjasaak. Näiteks Itaaliast tuli pakkumine osta Saarekilt punaseid sõstraid 12,5 krooni kilo. Selle hinna sees oleks nii marjade puhastamine, külmutamine kui ka transport. “Marjakasvatajale saaksime sellisel juhul maksta kilost 1–2 krooni, normaalne oleks 4–8 krooni,” selgitas ta.

Kodumaist köögivilja napib

•• Statistikaameti andmeil toodeti 1980. aastal Eestis elaniku kohta 775 kilo kartulit ja 84 kilo köögivilja, eelmisel aastal kõigest 123 kilo kartulit ja 37 kilo köögivilja.

•• Vähenenud on ka kartuli ja köögivilja kasvupind. Eelmiseks aastaks oli võrreldes 1980. aastaga vähenenud kartuli kasvupind 4,5 korda, köögivilja kasvupind veidi üle 1,5 korra.

•• Seevastu on suurenenud marjaaedade pindala. 2004. aastal oli nende pindala võrreldes 1980. aastaga suurenenud ligi kolm korda. Vähenenud on õunte ja pirnide, kuid kasvanud kirsside ja ploomide kasvupindala.

•• 25 aasta jooksul on vähenenud aga marjasaak ligi kaks korda, eelmisel aastal andsid marjaaiad saaki 5000 tonni. OÜ Wiberg Food ostab odavat kartulit Soomest, Saksamaalt, Rootsist, Poolast, see moodustab 50 protsenti töödeldavast kogusest.

•• AS Saarek ostab marju Soomest, Rootsist, Lätist, turustab oma toodangut Prantsusmaale, Itaaliasse, Madalmaadesse, Saksamaale, Skandinaaviasse, Aasiasse.