Eesti kulutab uut Euroopa Liidu toetusraha. Ehitatud on juba küllalt, nüüd hakkame arendama

Eesti saab Euroopa Liidult miljardeid eurosid ja sel eelarveperioodil soovitakse raha targemalt kasutada. Betoonilt ja raualt on tähelepanu pööratud inimeste ja ettevõtete nutikuse arendamisele. Mis on eelmise perioodiga võrreldes veel muutunud ja mis saab pärast 2020. aastat?

Küsimusele, kui palju Eesti eelarveperioodil 2014–2020 Euroopa Liidust raha saab, on keeruline vastata. Struktuurifondide osa on 3,5 miljardit eurot, peale selle on paigas ka põllumajanduse ja kalandusega seotud toetused. Kõige suurem summa, mis on avalikkuse eest läbi käinud, on 5,9 miljardit eurot. Ent see on kõigest rahandusministeeriumi prognoos, sest osa projektide kohta teeb lõpliku otsuse Euroopa Komisjon, kelle jah-sõna pole garanteeritud.

Kõige kindlam ja suurem osa on struktuurifondidel. Kui Eestis hakati uue eelarveperioodi raha kasutust planeerima, tuli ministeeriumitelt ettepanekuid 2,5 korda suuremale summale. Tuli teha karme otsuseid. Üks olulisemaid oli see, et taristu asemel investeeritakse nüüd inimeste ja ettevõtete tarka arengusse. „Ühel kolmandikul Eesti tööealistel inimestel pole erialast või kutsealast haridust. Tuleb teha nii, et ka nemad oleksid tööturul konkurentsis,” nimetas ühe aspekti rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja Kadri Tali.