RE Eesti Kütus haldusnõukogu on seisukohal, et peaminister Tiit Vähi süüdistused ettevõtte majandustegevuse pahatahtlikkuse kohta ning arvatavalt ekslikud veendumused on viinud ägeda sekkumiseni Esoili erastamisprotsessi ning mitme põhjuseta avalduseni, millega kahjustatakse nii kahe riigifirma kui Eesti Kütuse haldusnõukogu mainet.
Eesti Kütuse haldusnõukogu hinnangul pärineb ettevõtte lonkav majandusseis aastast 1992 ning see sai alguse Tiit Vähi enda tegevuse läbi. Selle tõenduseks on Vähi eelmise valitsuse ajast pärinev korraldus, millega Eesti Kütuse tollasele peadirektorile Riho Sillale tehti ülesandeks väljastada krediidi korras kütust põllutööde jaoks.
Haldusnõukogu veendumusel viis ilmselgelt ebamajanduslik otsus Eesti Kütuse laoseisu ja käibevara vähenemiseni 50 miljoni krooni võrra, millele lisandunud viivised (0,5 protsenti päevas) on summa tänaseks tõstnud 1,5 miljardi kroonini. Pidevalt halvenevast majandusseisust tingituna pole enamik kütust saanud põllumajandustootjatest oma võlga tasunud ega müü ka oma vara võlgade kustutamiseks.
Praeguseks on Eesti Kütus kohtu teel võlgu välja nõudes saavutanud positiivse kohtulahendi 20 miljoni krooni ulatuses. Tänavu 31. mai seisuga oli põllumeeste võlg Eesti Kütuse ees 9,8 miljonit krooni, ülejäänud osa 1,5 miljardist kroonist moodustasid viivised. õigustamaks oma kolme aasta tagust otsust kirjutas Vähi tänavu oktoobris alla korraldusele, millega võlgnikelt võetakse kohustus tasuda oma võlgade viiviseid Eesti Kütusele.
"See on järsk ja põhjendamatu sekkumine ettevõtlusesse ning poliitilise võimuga liialdamine," leidis Eesti Kütuse haldusnõukogu.
Võlaküsimusele lisandus siiani selgusetu tehing Tartu Kommertspangaga, mis viis Eesti Kütuse vara arestimiseni ja sisulise majandustegevuse külmutamiseni.
Tehingud TKP võlanõudega
Tänaseks on Tartu Kommertspank Eesti Kütuse vastu suunatud hagi kohtust tagasi võtnud, sest kohus ei ole saanud piisavalt dokumente, mis viitaksid sellise võlasuhte olemasolule. Samuti on kohus tagasi lükanud AS Leo nõude.
Tänavu juulis arutati valitsuses Tartu Kommertspanga võlanõude loovutamist riigile, millest oleks alguse saanud Eesti Kütuse ja riigi võlgade vaheline tasaarveldus. Samast ajast pärineb ka eelleping Eesti Panga TKP vastu suunatud nõude loovutamise kohta majandusministeeriumile. Seniteadmata asjaoludel eelkokkulepete täitmine aga peatus ning valitsuse asemele astus AA õligrupp, milles väidetavalt on esindatud Tiit Vähi erahuvid, nendib Eesti Kütuse haldusnõukogu.
Kommenteerides TKP võlanõude omandamist AA õligrupi poolt, väitis haldusnõukogu liige Marek Strandberg, et Eesti Kütusele teadaolevate dokumentide alusel pole näha, millist võlanõuet on müüdud. "ühtlasi ei tea me, kes on võimalikus uues kohtuvaidluses meie partneriks."
Nõukogu liikme Aivar Kala sõnul ei ole tal selgust, kas võlanõude loovutamisel AA õligrupile on sõlmitud konkreetne leping või "on keegi kellelegi andnud sõnalisi juhiseid Toompeal või õliturul."
Tallinna linnakohus on peatanud ka Eesti Kütuse peadirektori Toomas Saksa ja TKP likvideerimiskomisjoni esimehe Andres Sarri vahel 1993. aasta mais sõlmitud käenduslepingu. Tiit Vähi väide selle kohta, nagu ei tohiks peaministri ja Eesti Panga presidendi allkirja kandvat kokkulepet kohtus vaidlustada, piirab haldusnõukogu liikmete arvates Eesti Vabariigi konstitutsiooni toimimist. "Lepe, mille Saks ja Sarri võlanõude osas sõlmisid, pole legitiimne, sest peadirektor Saksal puudusid selliseks kokkuleppeks volitused," leiab haldusnõukogu, kes pole lepingut tänaseni kinnitanud.
Marek Strandbergi sõnul pole TKP võlanõude müük "seega midagi muud kui volitusi mitteomanud peadirektori ja Tartu Kommertspanga likvideerimiskomisjoni esimehe vahelise lepingu müük."
"Ainuke tee sellise dokumendi kehtivaks muutmiseks on Eesti Kütuse tegevjuhtkonna ja haldusnõukogu väljavahetamine. Samuti tuleks nimetatud leping sõlmida uuesti ning sellele peaks alla kirjutama Eesti Kütuse uus juhtkond," arutles Strandberg.
Esoili moodustamine järgis riigi huve
Haldusnõukogu liikmete sõnul oli Eesti Kütuse jagamise eesmärgiks riigifirma allüksused paremini tööle panna. " Eraldi toimivateks firmadeks jagamisel arvestati ühtlasi võimalusega, et Eesti Kütuse suhtes võivad tekkida kohtulikult tõestatavad võlanõuded."
ühtlasi kinnitab haldusnõukogu, et kõikidele praegustele võlanõuetele on Eesti Kütuse vara näol olemas piisav rahaline kate. Peadirektor Toomas Saksa kinnitusel võib riigifirma vara hinnata 120 miljonile kroonile, mis võimaldaks ka pankroti puhul rahuldada kõigi kreeditoride nõuded.
Eesti Kütuse haldusnõukogu kinnitab oma avalduses, et tema tegevus on lähtunud eelkõige riigi, mitte poliitikute või erakondade huvidest. Eesti Kütuse võlakohustused on alates 1993. aasta algusest märgatavalt vähenenud. "Ettevõte on restruktureeritud ning selle osised, sealhulgas ka Esoil, on majanduslikult rahuldavalt või hästi toimivad üksused," märgib haldusnõukogu. ühtlasi ootab Eesti Kütus Esoili järelevalvenõukogult ettepanekut solidaarse vastutuse lepingu sõlmimiseks, mida viimane pole tänaseni teinud. "Kui Esoil sellise ettepaneku esitab, sõltub lepingu aktsepteerimine Eesti Kütuse haldusnõukogus lepingu tüübist ja selle tingimustest," ütles Strandberg.
"Kuigi riik on vastavad otsused teinud, ei ole haldusnõukogul selle kohta ühest informatsiooni," lisas Strandberg, kelle sõnul pole ordinaarne asjaajamine Esoili, Eesti Kütuse ja riigi vahel toiminud juba kolmveerand aastat.
Teadaolevalt aktsepteeris Esoili järelevalvenõukogu 5. detsembril Erastamisagentuuri nõukogu otsust sõlmida solidaarse vastutuse leping Eesti Kütuse võlakohustuste garanteerimiseks. Esoili järelevalvenõukogu esimehe Andres Tindi sõnul kirjutavad Esoil ja Eesti Kütus solidaarse vastutuse lepingule alla tingimusel, et kohus on AA-õligrupi omandatud 90 miljoni kroonise võlanõude Eesti Kütuse vastu lõplikult kinnitanud.
URMO KOHV
