Üks euro on võrdne 15,6466 Eesti krooniga. Valuutakomitee süsteemile põhinev Eesti krooni kurss on läbi aastate püsinud muutumatuna. Eesti on eurotsooni 17. liige, vahendab BNS.

Eesti kroon tuli Eestis rahareformi käigus rubla asemel kasutusele 1992. aasta 20. juunil. Sellest ajast kuni euro sünnini 1999. aastal oli Eesti kroon seotud Saksa margaga. Eesti krooni ametlik kurss oli kogu perioodi kaheksa krooni marga kohta.

Eesti võttis kursi üleminekuks eurole, kui liitus 2004. aasta mais Euroopa Liiduga. Vastavalt liitumislepingule sai Eesti kohustuse ühisraha euro kasutusele võtta.

Sama aasta suvel sai Eesti Euroopa vahetuskursimehhanismi ERM2 liikmeks.

Eesti tegi eelmise kümnendi keskel tõsiseid ettevalmistusi euro kasutuselevõtuks 2007. aasta algusest. Eesti suutis täita kõik eurole ülemineku eelduseks olevad Maastrichti kriteeriumid peale hinnastabiilsuse kriteeriumi. See, et liialt kiire hinnatõus ei võimalda Eestil siiski 2007. aasta algusest eurole üle minna, sai selgeks 2006. aasta kevadel.

Hinnastabiilsuse kriteeriumi täitmine sai hiljem võimalikuks kümnendi lõpul alanud majanduskriisi tõttu, mis liialt kõrgele hinnatõusule lõpu tegi. Hinnastabiilsuse kõrval muutus kriisi tulemusel varasemast probleemsemaks valitsussektori eelarve tasakaalu kriteeriumi täitmine, ent Eesti on suutnud kriisist hoolimata hoida defitsiiti igal aastal madalamal, kui seda nõuab Maastrichti kriteerium.

Eelmise aasta lõpul kinnitas Eesti Pank, et Eesti täitab kõik eurole ülemineku eelduseks olevad kriteeriumid tänavu kevadel, kui toimub korraline eurovalmiduse hindamine.

Euroopa Komisjon tegi Eestile ettepaneku euroalaga liitumiseks tänavu mais. Eurole üleminek sai lõpliku kinnituse 13. juulil, kui Euroopa Liidu rahandusministrid fikseerisid vahetuskursiks senise kursi - 15,6466 krooni euro kohta.

Viimaste avaliku arvamuse uuringute kohaselt toetab eurole üleminekut ligikaudu pool Eesti elanikest.