Eesti majandus kasvas 0,8 protsenti, peamiseid pidureid on kolm
Teises II kvartalis oli SKP jooksevhindades 5,3 miljardit eurot, teatas statistikaamet. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes teises kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,5 ja 2015. aasta teise kvartaliga võrreldes 0,6 protsenti.
Täpsustatud andmetel olid 2016. aasta teises kvartalis Eesti majanduse suurimad pidurdajad energeetika, mäetööstuse ning kinnisvaraalase tegevuse tegevusalad.
Energeetika tegevusalal kahanes kõikide energialiikide tootmine.
Mäetööstuse tegevusala lisandväärtus langes põhiliselt põlevkivi kaevandamise vähenemise tõttu. Kinnisvaraalane tegevus jooksevhindades küll kasvas, aga hinnakasvu tõttu tegevusala lisandväärtus püsivhindades vähenes.
SKP kasvu panustas 2016. aasta teises kvartalis enim info ja side tegevusala, mille lisandväärtus suurenes tänu programmeerimis- ja infotegevuste lisandväärtuse kiirele kasvule. Suure panuse SKP kasvu andsid veel põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük ning kaubandus. Kaubanduses kasvas enim jaekaubanduses loodud lisandväärtus, samuti suurenes hulgikaubanduse lisandväärtus.
Eesti majanduse suurima tegevusala, töötleva tööstuse lisandväärtus mõjutas SKP-d positiivselt. Teises kvartalis suurenesid enam kui pooled töötleva tööstuse tegevusalad. Neist suurimad kasvajad olid elektriseadmete, tekstiili- ja rõivatootmine, samas vähenes oluliselt metall-, elektroonika- ning mineraalsete toodete tootmine.
Tööjõukulud suurenesid aastaga 6,4 protsenti
Kaupade ja teenuste eksport suurenes reaalarvestuses 4,1% peamiselt elektroonikatoodete, elektriseadmete ning puidu ja puittoodete väljaveo kasvu toel. Koguimport kasvas võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 8,8%, mis on viimase 14 kvartali suurim kasv. Kaupade ja teenuste importi suurendas enim elektroonikatoodete, mootorsõidukite ja metallide sisseveo kasv.
Netoekspordi osatähtsus SKP-s moodustas 2016. aasta teises kvartalis 3,8%. SKP kasvas aeglasemalt kui hõivatute ja töötatud tundide arv (vastavalt 2,0% ja 2,9%), seega vähenes kogumajanduse tootlikkus nii hõivatu kui ka tunni kohta. Töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest kiiremini ning tööjõu ühikukulu suurenes eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 6,4 protsenti.
Sisemajanduse nõudlus tugevnes. Reaalarvestuses suurenesid sisenõudluse kõik komponendid peale valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste. Elanike lõpptarbimiskulutused suurenesid 3,0%. Enim kasvasid elanike kulutused transpordile, toidukaupadele ja vabale ajale.
Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas 2016. aasta teise kvartalis peale langust eelnevas 8 kvartalis hinnamõjusid arvesse võttes 5,4%. Enim suurenesid kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse, samuti mittefinantsettevõtete kapitali kogumahutus põhivarasse – hoonetesse ja rajatistesse ning masinatesse ja seadmetesse. Samal ajal valitsemissektori kapitali kogumahutus põhivarasse vähenes.
