Eesti majandus on aeglasem vaid ühest riigist. Vaata, kus on meie naabrid

OECD andmetel oli Euroopa Liidu keskmine SKT kasv 2,3%. Eestil oli see teatavasti lausa 5,2%. Nii võtame 2. kvartali pingereas sisse 2.-3. koha Hiina järel. Läti kasv ei jäänud meist palju maha, Leedu majanduski tegi kena hüppe. Soomele näitasime aga kenasti kandu.

Hiina on viimasel ajal näidanudki teistest erinevat majanduskasvu ning neist möödumine oleks tõeline vägitegu. Eesti jagab teist kohta Sloveeniaga. Läti on viiendal ja Leedu üheksandal kohal. Soome 3-protsendiline majanduskasv on väga hea tulemus, aga jääb Eestile siiski palju alla. Meie majanduse jaoks on ülioluline, et meie oluliste kaubandusparterite majandustel läheks hästi. Nii on kena kasv ka Rootsil, üleliia ei saa kurta ka Saksamaa. Üldiselt võib aga öelda, et Euroopa suurriikide majandused kasvasid Euroopa Liidu keskmisest vähem.

Kust Eesti kasv tuli?

Teises kvartalis oli Eesti SKT jooksevhindades 5,8 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 1,3% ja 2016. aastaga võrreldes 5,2%.

SKP kasvu panustas enim ehitus, mis oli teist kvartalit järjest üks kiiremini kasvav tegevusala. Oluliselt toetasid SKP suurenemist ka teised varasemalt tugevat kasvu näidanud tegevusalad nagu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, veondus ja laondus, info ja side ning II kvartalis taas kasvule pöördunud energeetika. Majanduskasvule aitas samuti kaasa majanduse ühe suurima tegevusala hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtuse stabiilne kasv. Kiireim lisandväärtuse kasv leidis aset mäetööstuses.