Eesti majanduse kaks jalga: üks pikk ja teine lühike
Sisemajanduse kogutoodang (SKT) oli eelmisel aastal nagu järsul kallakul seismiseks loodud: üks jalg oli päris pikk ja teine üsna lühike. Tasasel maal ajab see lonkama ja seetõttu polnud SKT kasv mullu midagi erilist, kolmandas kvartalis oli aastaseks kasvuks 1,3%, kirjutab Danske Banki Balti peaanalüütik Rokas Grajauskas.
Samas Eesti tööstustoodangu mahud lähenevad rekordilistele näitajatele ehk üks jalg on tõesti pikk ja peaks muutuma veelgi tugevamaks. Novembrikuine kasv oli aastases võrdluses lausa 9,3%.
Tublile tulemusele aitas märkimisväärselt kaasa kaevandamine, sest naftahindade üleilmse taastumise tõttu suurenes taas põlevkivikaevanduste töömaht. Samuti kasvab töötlev tööstus praegu viimase kahe aasta kiireimas tempos ja seda veavad eeskätt tekstiilitööstus ning elektriseadmete tootmine.
Töötleva tööstuse head tulemused kajastuvad ka ekspordinäitajates – möödunud aasta algas küll kehvasti, ent teises ja kolmandas kvartalis kasvas kaupade eksport aastases võrdluses ümmarguselt viis protsenti. Teenuste ekspordi pilt oli veelgi parem, see suurenes samal perioodil aastases võrdluses veel paari protsendipunkti jagu enam. Seetõttu võib öelda, et üle mitme aasta oli majanduskasvu peamine tegur taas eksport.
Samavõrd kui Eesti majanduse pikk jalg on pikk ja tugev, oli lühike jalg lühike ja nõrk. Investeeringud vähenesid aastases võrdluses 8,4%. Üheks investeeringute kahanemise peamiseks põhjuseks on uude rahastamisperioodi üleminekust tingitud Euroopa Liidust saadavate väljamaksete vähenemine.
Tänavu peaksid jalgade pikkused hakkama ühtlustuma ja seda mitte seetõttu, et pikk jalg jääks lühemaks, vaid lühike jalg peaks kasvama pikemaks. Esiteks, Euroopa Liidu rahastus peaks sel aastal taastuma. Teiseks, tootmisvõimsuste rakendatus on Eestis kõrgeim alates 2008. aastast. Kolmandaks, turusituatsioon on selline, et Eesti ettevõtted on sunnitud investeerima.
Näiteks tekstiilitööstus sõltub tugevalt ekspordist. Kui palgasurve tõttu muutub Eestis tootmine liiga kalliks, tuleb kas kulusid vähendada või tootmine mujale üle viia. Seega on tehnoloogiainvesteeringud siinse tootmise säilitamiseks hädavajalikud ning nende tegemist toetavad jätkuvalt madalad intressimäärad.
Järelikult peaksid kõik peamised SKT komponendid olema tõusuteel. Danske Banki prognoosi järgi kasvab Eesti majandus sel aastal 2,1% ja järgmisel 2,4%.
