Eesti majanduse vedur: puidutööstus. Ka palk on siin Baltikumi kõrgeim

 (36)
2016. aastal eksporditi kokku 1,91 miljardi euro väärtuses puidupõhiseid tooteid.
2016. aastal eksporditi kokku 1,91 miljardi euro väärtuses puidupõhiseid tooteid.Foto: Sigrid Sõrmus

Metsa- ja puidutööstus on üks Eesti kiiremini areneva lisandväärtuse kasvuga majandusharusid ja suurema käibega tööstusharusid, kirjutab Eesti Päevalehe erileht Tööstus.

2016. aasta statistika andmetel moodustab metsa- ja puidusektori otsene lisandväärtus kogu lisandväärtusest 5,3% ning kogu SKTst 4,6%. Metsa- ja puidutööstuse lisandväärtus kokku kasvas 2016. aastal 3,3%, mis on pisut kiirem kasv kui Eesti majanduses tervikuna. Ettevõtete kogu müügitulu sektoris moodustas 3,3 miljardit eurot.

Eestis peetakse puidusektorit majanduse veduriks, sest Eesti on nii kodu- kui ka maailmaturul väljapaistev ja tunnustatud puittoodete kõrgtehnoloogiline tootjamaa. 2016. aastal eksportis puidusektor kokku 1,91 miljardi euro eest, suurimateks ekspordiartikliteks olid sae- ja höövelmaterjal ning puitehitised.

Tuginetakse metsanduse arengukavale
Keskkonnaminister Siim Kiisler on öelnud, et metsanduse arengukava 2020 on raamistik, millele tuginetakse. Kava eesmärgiks on metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning mitmekesise ja tõhusa kasutamise tagamine. See tähendab, et puitu kasutatakse kui taastuvat loodusressurssi puidutööstuses ning energeetikas juurdekasvu ulatuses. Metsade tootlikkuse säilitamiseks tehakse metsauuendustöid vähemalt poolel uuendusraiealadest.

Kui praeguse arengukava alusel oli kavandatud raiemahuks 12–15 miljonit m3, siis aastatel 2011–2016 on raiemaht olnud keskmiselt 12–15 miljonit m3 ehk 73% eesmärgist ja u 62% juurdekasvust.

Seotud lood:

2018. aastal ulatub riigimetsa pindala üle ühe miljoni hektari. „Metsamaa pindala on praegu kokku 1 002 872 hektarit ning sellest rangelt kaitstavat metsa on 24%, majanduspiiranguteta metsa 13% ja majandatavat metsa 63%,” ütles Kiisler, lisades, et tema arvates toimub riigi metsamajandaja RMK tegevus hästi. „RMK on oluline puiduturu stabiliseerija ja nad on suutnud oma tööga tagada sektori ettevõtjatele parema ettevõtluskeskkonna.”

Puidust ja puidukiust tooted on ühed olulisemad metsade pideva kasvu saadused ning vähese süsinikuheitega biomajanduse alus. Suurim biomajanduse arendamise võimalus on tingimuste loomine puidu suuremaks kasutamiseks energeetikasektoris ja taastumatute materjalide asendamine ehitussektoris – puit on biomajanduse alus.

Viimastel aastatel on Eestisse investeeritud aktiivselt
AS-i Swedbank metsa- ja puidutööstussektori juhi Mait Kaupi sõnul on puidutööstus viimasel kolmel aastal investeerinud Eestisse hästi aktiivselt.

Kaupi sõnul on toorainepõhised investeeringud olnud tõesti suured, pelletitööstus on palju investeerinud ning saeveskid ja vineeritööstus on teinud suuri investeeringuid. Ekspordikäive on aga tugevas kasvus ning puittoodete eksport ületab importi lausa kolmekordselt. „Näha on, et ekspordikäive on tugevas kasvus ehk siis tulemused on olnud ilmselt paremad, kui olid ootused. Tugev kasvutrend on näiteks vineeri ekspordis, samuti on kasvutrendis puidugraanul, mis on samas olnud juba mõnda aega ekspordis juhtpositsioonil,” tõi Kaup välja. Samuti on üles läinud paberipuidu hinnad, kuid suurima raha liigutajad on siiski sae- ja höövelmaterjal ning puitehitised. Ekspordi käibekasvu taga on Kaupi sõnul peamiselt kasvanud tootmismahud – näiteks vineeri tootmismahud on eelmisel aastal juba juulikuus ületanud aasta varasema taseme.

Eesti puidutööstuse palk Baltikumi kõrgeim
Saematerjali tootmisvõimsus kasvas viimasel kahel aastal umbes 400 000 tihumeetrit. „See omakorda on viinud saeveskite tootmismahtude jõulisele kasvamisele ning jõuliselt kasvab ka saematerjali eksport ja import,” ütles Kaup. Peamisteks ekspordipartneriteks on Kaupi sõnul lähiriigid. „Erinevates alamsektorites on ekspordipartnerite esikolmik üsna sarnane – valdav osa läheb ikka Soome, Rootsi ja Norrasse –, kuid kaugematest turgudest müüakse üksjagu ka Suurbritanniasse ja Saksamaale.

Loe veel

FAKTE EESTI PUIDUTÖÖSTUSEST

  • Keskkonnaagentuuri eksperthinnangul oli 2016. aasta raiemaht 11 miljonit m3.
  • 2016. aastal eksporditi kokku 1,91 miljardi euro väärtuses puidupõhiseid tooteid, mis moodustas kogu Eesti kaupade ekspordist 16%.
  • Metsa- ja puidutööstuse lisandväärtus kokku kasvas 2016. aastal 3,3%.
  • 2/3 kogu ekspordi väärtusest eksporditakse Euroopa Liidu riikidesse – peamisteks sihtturgudeks on Soome, Rootsi ja Norra, kusjuures puittoodete eksport ületab importi kolm korda.
  • 2016. aastal oli metsa- ja puidusektoris tööga hõivatuid ligikaudu 35 700.
  • Puidutööstus on töötlevas tööstuses tervikuna üks suurimatest tööandjatest ning kogu hõivatute arvust moodustab metsa- ja puidutööstus 5%.
  • 2016. aastal kasvas toodangumaht võrreldes 2015. aastaga enamikus olulisemates tooterühmades.

Allikas: Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare