Konkursi käigus esitati ligi 700 kavandit ning see aitas kaasavas vormis arutleda Eestile oluliste märkide ja sümbolite üle. Samas ei toonud konkurss selliseid töid, mille edasiarendamisel oleks jõutud parima võimaliku tulemuseni.

“Me oleme tänulikud kõigile nendele inimestele, kes on “Mis on Eesti” ühisloomesse panustanud ja panustavad. Eriline tänu ja tunnustus neile viiele autorile-kollektiivile, kelle tööd kandideerisid auhindadele ja kelle vahel jagame auhinnafondi võrdsetel alustel. Rahva kaasamine ideekonkursina andis meile hea ülevaate sellest, milliseid kujundeid ja sõnumeid Eestiga seostatakse ning samas käivitas tulise arutelu selle üle, kas valitud tee viib meid riigile sobiva ja parima lõpplahenduseni,” ütles Eesti riigi brändi uuendamise eestvedaja Paul Kristjan Lilje.

“Kõik ühisloome käigus saadetud pildid ja mõtted, Eesti tulevikuloo arutelud on meile heaks täienduseks Eestit tutvustavate materjalide valmistamisel ning kutsume üles eestimaalasi jätkama unistamist Eesti tulevikust ja saatma meile oma lugusid misoneesti.err.ee lehe kaudu”, lisas Lilje.

Järgmisena on riigi brändi meeskonnal plaanis märtsi keskpaigas kokku kutsuda disaineritest ja riigi esindajatest koosnev ümarlaud, arutamaks kuidas jõuda parimate visuaalsete lahendusteni Eesti tutvustamiseks.

Ühisloome ja ideekavandi konkurss on üks etapp Eesti riigi brändi uuendamise protsessist, mille käigus on tänaseks tehtud sadakond süvaintervjuud, viidud läbi küsitlusi ja uuringuid, arutletud töötubades ligi 500 erineva valdkonna spetsialisti kaasabil Eesti väärtuste ja tugevuste üle. Brändiuuenduse lõpptärmin on seotud Euroopa Liidu eesistumise ja Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva tähistamisega 2018. aastal.