Eesti mee-eksport vähenes viis korda

Võrreldes möödunud aastaga sama ajaga vähenes tänavu esimesel poolaastal Eesti mee-eksport ligi viis korda, asjatundjad peavad selle põhjuseks tänavust harukordselt külma kevadet ning sisetarbimise kasvu.

Põllumajandusministeeriumi statistika kohaselt eksporditi tänavu esimesel poolaastal Eestist 0,9 tonni mett, mullu samal ajal oli mee-eksport ligi 4,2 tonni.

Eha Metsallik Eesti Mesinike Liidust (EML) ütles Koidule, et ekspordi sedavõrd suurel vähenemisel on tõenäoliselt kaks põhjust. "Niivõrd külma kevadet, kui tänavu pole tükk aega olnud, see tähendas aga, et kui tavaliselt hakatakse mett vurritama juuni alguses, siis tänavu lükkus see kohati suisa juulisse," rääkis Metsallik, kelle sõnul oli selle eest suvi mesinikele suurepärane.

Samuti märkis Metsallik, et ekspordi vähenemist võis põhjustada ka sisetarbimise suurenemine. "Järjest enam ostetakse kodumaist mett ning paljud ostavad seda oma küla mesiniku käest, mistõttu 15-20 taruga mesinikud on muutunud oma külas arvestatavateks tegijateks."

EML juhatuse esimehe Aleksander Kilgi hinnangul olid mulluse suure meeekspordi taga suured kodumaised meevarud. "Üks põhjus võib olla selles, et kuna 1998. aastal meesaak Eestis ikaldus, siis tõid ärimehed sisse palju importmett, samas oli 1999. aastal väga hea saagiaasta, mistõttu Eestis oli korraga väga palju mett ning seetõttu võis nii eksport kui ka reeksport kasvada," ütles ta ETAle.

Tavatingimustes süüakse Kilgi sõnul Eesti mesi aga koduturul ära ning samuti ei soodusta eksporti ka madal hind. "Mullu oli keskmine meehind eksportimisel 23 krooni kilo, kuid siseturul on keskmine meehind 70 krooni kilo," lausus ta.

Välisturul võiks kõrgemat hinda küsida ainult eri meeliikide, nagu näiteks kanarbikumee eest, kuid üldjuhul eelistavad inimesed igal pool kodumaist mett.

Eelöeldud väidet kinnitab ka eelmisel aastal EML ning Saar Polli ühistöös läbiviidud meeturu ja -tarbimise uuring, millest selgus, et 70 protsenti eestimaalastest eelistab alati kohalikku mett.

EML andmetel toodetakse Eestis aastas 500-600 tonni mett, 10-20 tonni õietolmu, 12-15 tonni vaha ja umbes üks tonn proopolist. Viimaste aastate keskmine toodang mesilaspere kohta on olnud 18-20 kilo pere kohta, paremates mesilates ka 35-50 kilo pere kohta.

Hetkel annab mesindus põhisissetuleku umbkaudu sajale talule. Kutselised mesinikud toodavad ka suurema osa tarvitatavatest mesindussaadustest. Lisaks on Eestis praegu 180 kuni 200 pool-kutselist mesinikku, kellel on 30-100 peret. Ülejäänud mesilaspered kuuluvad hobimesinikele. Kokku arvatakse Eestis olevat umbes 30.000 mesilasperet.

1930ndatel ja 1960-70ndatel ületas mesilasperede arv 100.000, seega olid mesilaspered igas talus ja ka paljudes äärelinna majapidamistes.