Eesti Telefon plaanib lülituda rahvusvahelisse transiittelefonside süsteemi, mis võimaldaks muu hulgas vahendada kõnesid Venemaalt Balti riikide ja Poola kaudu Kesk-Euroopasse.

Eestit läbivate transiitkõnede maht peaks aasta lõpus oluliselt kasvama, sest siis valmib viimane, 150-kilomeetrine kaabel Poolas, mis ühendab Eestit läbi Läti ja Leedu Kesk-Euroopaga, ütles Eesti Telefoni võrguteenuste direktor Jaak Ulman. "Poola kaabli valmimine annab meile suurepärase võimaluse olla transiitmaaks Venemaa kõnedele," lisas ta.

Tulevast transiitkõnede mahtu Ulman veel ei prognoosi, sest Venemaad ühendavad Kesk-Euroopaga ka Musta mere ning Skandinaavia kaablid. "Siin läheb lahti kõvaks võitluseks, kes Vene transiitkõned endale saab," prognoosis ta.

Ulmani sõnul ehitab iga riik oma telefonivõrgu nii, et sealt saaks läbi lasta ka rahvusvahelisi telefonikõnesid ja andmesidet, millest võrgu omanik saab transiitmakseid.

Ulmani hinnangul saab Eesti edastada peaaegu piiramatult telefonikõnesid ja andmesidet. Eestit ühendab välisriikidega kaabel, mis suudab edastada kaks gigabitti infot sekundis ehk 30 720 telefonikõnet korraga. "Transmissiooni laiendamine on käkitegu," ütles Ulman.

Praegu kasutab Eesti Telefon ühenduseks Kesk-Euroopaga Skandinaavia kaudu minevat liini.

Kesk- ja Ida-Euroopa telekommunikatsiooni baasvõrgu valdajate ühenduse Trans Europe Line (TEL) järelevalvekomitee arutab tänasest neljapäevani Tallinnas erinevate maade baasvõrgu tehnilist olukorda, täpsustab kaabliehituste ja ülekandesüsteemidega seonduvat ning arendab riikidevaheliste püsiühenduste rahvusvahelist müügistrateegiat.

Kogu TEL-i süsteemi esitletakse järgmisel ühenduse kokkusaamisel septembri lõpus Frankfurdis, kus põhirõhk on asetatud müügistrateegiate väljatöötamisele ning arendamisele, ütles Ulman.

Kolm aastat tagasi loodud ühenduse TEL eesmärk on rahvuslike sidevõrkude väljaehitamise tähtaegade ja mahtude kooskõlastamine, et luua ühtne rahvusvaheline telekommunikatsioonivõrk Kesk- ja Ida-Euroopa riikides.

ühenduse liikmesriigid ehitavad igaüks oma maal välja baasvõrgu ja praegu on ligi 95 protsenti Kesk-ja Ida-Euroopa võrgust välja ehitatud.

KRISTJAN OTSMANN